Rahandusministeerium: HKScani skeem võib olla maksupettus

Vasakult: HKScan Estonia juht Anne Mere ja Soome kontserni juht Jari Latvanen

FOTO: Sander Ilvest

Kui HKScan oma Eesti tütarfirmade ühendamisel viis Eestist laenu kasutades 96 miljonit eurot välja, nagu kirjeldab seda kolmapäevane Eesti Ekspress, siis võib sellel rahandusministeeriumi hinnangul esineda maksupettuse tunnuseid.

Kolmapäeval kirjutas Eesti Ekspress, et HKScan ühendas Eestis tütarfirmad Tallegg ja Rakvere Lihakombinaat 2014. aastal kasutades selleks tavatut viisi. HKScan laenas Talleggile 96 miljonit eurot, et see ostaks HKScanilt selle eest Rakvere Lihakombinaadi. Seejärel ühendas HKScan ettevõtted kuid laenukohustus emafirma ees jäi alles. See omakorda on võimaldanud teha Eestist Soome maksuvabu makseid laenu tagastustena.

«Lühike vastus on see, et teadmata HKScani juhtumi asjaolusid ja soovimata neid ka kommenteerida, on kirjeldatud ja mõne sarnase konstruktsiooni näol tegemist üldjoontes tuntud «debt-push down» skeemiga, mis kuulub selgelt agressiivse maksuplaneerimise valdkonda,» ütles rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov BNS-ile.

«Sellisel skeemil puudub üldiselt muu mõte kui riigi petmine maksudega ja seetõttu on see vastuolus maksukorralduse seaduses sätestatud tehingu juriidilise vormi ja majandusliku sisu vastavuse nõudega,» rääkis Jegorov.

«Ümberstruktureerimise vajalikkuse jutt, millega selliseid maksu- ja mainetagajärgede mõttes riskantseid ettevõtmisi vürtsitatakse, on juriidiline vuaal, mis varjab ilmset maksupettust üsna kehvasti. Loodetavasti jõuab maksuhaldur sellistele skeemidele jälile ja loodetavasti näevad neist läbi ka kohtud, kui need kaasused peaksid kohtusse jõudma,» rääkis Jegorov.

«Olles suhelnud sel teemal paljude maksukonsultatsiooni büroodega, tean, et nemadki liigitavad neid skeeme selgelt agressiivse maksuplaneerimise alla ja hoiatavad oma kliente otsesõnu selliste skeemide rakendamise eest,» lisas Jegorov.

Ka maksu- ja tolliamet (MTA) on varasemalt asunud seisukohale, et kui üks tütarfirma ostab võõrriigi emafirmalt laenatud vahendite eest selle teise tütarfirma, siis võib laenu nii-öelda tagastamisel tekkida maksukohustus.

2014. aasta teises kvartalis keeldus MTA siduva eelotsuse tegemisest ühinemiseelsete võlakohustuste ühinemisjärgselt täitmise maksustamise küsimuses. MTA ütles sellist skeemi kasutada soovinud ettevõtjale, et ameti hinnangul võivad seda tüüpi ühinemisel võivad laenukohustused emafirma ees muutuda ettevõtlusega mitteseotud kohustuseks. Sellise võlakohustuse täitmine tooks MTA hinnangul omakorda kaasa maksukohustuse.

Loe ka neid

Tagasi üles