Õppejõud: Eestist saab Euroopa Silicon Valley

Tehnoloogiahiiu Google peakontori hoone, mis asub New Yorgis

FOTO: MARK LENNIHAN/AP

Ettevõtja ja Ettevõtluskõrgkooli Mainor start-up ettevõtluse õppejõu Andrei Hrustaljovi sõnul hakkavad paika saama kõik olulisemad tingimused, et Eestist võiks kujuneda samasugune idufirmade kasvulava nagu seda on olnud Silicon Valley.

Ettevõtlusõppejõu sõnul on viimaseks suureks nurgakiviks riskikapitali pakkumise tuntav suurenemine. «Võimas uudis on Eesti IT-ettevõtjate poolt uue investeerimisfondi Superangel käivitamine. See on tegelikult põlvkonnavahetus - esimene laine tegijaid on olnud piisavalt edukad, et investeerida omaenda raha uutesse start-up ettevõtetesse,» ütles Hrustaljov.

Hrustaljovi sõnul, kes on alustavate iduettevõtjatega kokku puutunud nii nõustaja kui õppejõuna, saab nüüd rääkida tegelikust ökosüsteemist ehk majandusharust, mis seisab omaenda jalgadel.

«Eesti äriinglite ühenduse EstBAN loomine oli esimene märk. Nüüd on näha, et see ei jäänud väheste entusiastide ürituseks, vaid kodumaist tarka raha tuleb aina juurde. Enam ei pea tingimata riik idufirmasid toetama, sektor kasvatab endale juba ise järelkasvu,» lausus ekspert.

Andrei Hrustaljov tõi välja, et elujõulise Silicon Valley laadse ettevõtluskeskkonna jaoks on samal ajal vaja sobiva kõrghariduse pakkumist, suuri edukaid IT-firmasid ning investeeringute kättesaadavust.

«Inimesed peavad saama õppida nii IT- kui ettevõtlusoskusi, neil peab olema ligipääs toetavale töökogemusele ja kontakte. Lõpuks peab neil olema kättesaadav ka raha, millega üritada suuri plaane ellu viia,» leidis Hrustaljov.

Õppejõu ja ettevõtja sõnul on Silicon Valley kui piirkonna sära viimasel ajal veidi tuhmunud, peamisteks põhjusteks sealne meeletu elukallidus ja teatav suletud süsteemis kujunenud grupimõtlemine. USA investorid otsivad aina enam lootustandvaid idufirmasid mujalt.

Hrustaljovi sõnul töötab see ka Eesti ettevõtjate kasuks. «Siinne ökosüsteem peab suutma teha järjest rohkematesse idufirmadesse kuni mõnemiljoniliseid investeeringuid. Suuremat raha minnakse tõstma niikuinii globaalsele turule.»

Start-up maailma mõistes on pigem ebatavaline, et uues fondis on osalus ka LHV Pangal, kes investeerib sinna oma pensionifondide raha. Hrustaljovi sõnul on see üks näiteid, kuidas mõnikord on väike riik ja ühiskond parem, kui suur.

«Eestis on kõik kõigist kahe tuttava kaugusel. Meil ei ole valdkondade ja majandusharude otsustajate vahel tuhandeid kilomeetreid ega liiga erinevat ärikultuuri. Miks ei peaks pensionifondide raha ka IT-ettevõtetesse investeerima? Eesti-suguses ühiskonnas saavadki sellised mõistlikud lahendused teoks,» sõnas ettevõtluskõrgkooli õppejõud.

Tagasi üles