Ametiühingute juht: see, et palgast rääkida ei tohi, on müüt

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Palgasurvest hoolimata on ettevõtjaid, kes suudavad nii head palka maksta, et töötajad ära ei lähe.

FOTO: PantherMedia/Scanpix

Ametiühingute juht Peep Petersoni sõnul on müüt, et palganumbrist ei tohi rääkida. Oma palgast rääkimine toob pigem välja palgasüsteemide ebakõlad ja aitab neid lahendada, leiab Peterson arvamusartiklis.

Ametiühingutöö eelduseks on kehtiva tööõiguse hea tundmine ja pidev kursisolek, mis tööturul toimub. Nii jõuab meieni kümneid lugusid, kus tööandjad sihilikult või kogemata seadust valesti tõlgendavad ja loovad sellega ebaõigeid müüte ka töötajate jaoks. Üks sellistest on palgasaladuse küsimus.

Seadus ei keela oma palgast rääkimist

Töölepingu seadus ütleb palgasaladuse kohta, et «tööandja on kohustatud mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta». Seda lauset tuleb lugeda sõna-sõnalt ja mitte järeldada asju, mida see ei sisalda.

Oleme tähelepanelikud - seadus paneb ainult tööandjale kohustuse pidada palgasaladust töötaja suhtes. Töötajal seda kohustust ei ole. Töötaja on vaba rääkima oma sissetulekust abikaasa, naabri ja ametiühingu usaldusisikuga või arutama oma palga üle ajaleheartiklis või sotsiaalmeedias.

Töölepingu raames ei saa kellegi palk olla ka kaitstav ärisaladus, isegi kui selline punkt on töölepingusse sisse kirjutatud ja leppetrahviga kaitstud. Tegu on töötajakohase teabe ja mitte ärisaladusega. Palgast sõltuvad sotsiaaltoetused, koguduste ja ametiühingute liikmemaksud, pangalaenu saamise võimalused ja palju muud.

Niisiis on täielikult müüt, et seadus keelab oma palgast rääkimise. Vastupidi. Palkade avalikustamine on normiks avalikus teenistuses ja järjest tihemini kaldub debatt ka eraisikute maksude või palkade täielikule avalikustamisele. Soolise palgalõhe vastu võitlejad soovitavad ühest suust – ületa valehäbi ja räägi oma palgast julgelt.

Õige info juurib ebaõiglust

Miks on palkadest rääkimine oluline? Kuigi Eesti seadused ja rahvusvahelised reeglid keelavad sama töö eest erineva palga maksmise, juhtub seda ikka. Vahel harva tööandja sihiteadliku diskrimineerimise pärast, sageli korrastamata turupõhise palgasüsteemi kahetsusväärse vimkana.

Kui võtta tõsiselt müüti, et oma palgast ei tohi kolleegidega rääkida, jäävadki palgasüsteemi ebakõlad avastamata ja rikkumised jäävad lahenduseta. Statistika näitab, et sagedamini on  liialdatud palgasaladuse ohvriks naised, vanemaealised ja muud keelt emakeelena kõnelevad isikud.

Vahet võidakse teha ka muul alusel – seksuaalset sättumust, abielulist staatust, laste arvu, veidrat hobi, juuksevärvi või kes teab mida ettekäändeks võttes. Praktikas on näha, et väiksema enesekindlusega mehed ja naised on sageli objektiivse põhjuseta vähemmakstud kui sama tööd tegevad kolleegid.

Loomulikult ei piisa alati paljast infovahetusest, et asjad korda saaks. Kuid see loob eeldused edasisteks arenguteks, koostööks ebaõigluse likvideerimisel. Palkadest mitterääkimine on aidanud meid Euroopa suurima palgalõheni ja see ei tee meist kellelegi au.

Head rääkimist! 

Tagasi üles