Euroopa Komisjon: Eesti võib muutuda maksudest hoidumise maaks

Eurod Foto: Panther Media/Scanpix

Euroopa Komisjoni hinnangul võib Eesti ettevõtete tulumaksusüsteem muutuda rahvusvahelistele ettevõtetele atraktiivseks oma tulumaksukohustuse agressiivseks vähendamiseks.

«Mõnda Eesti ettevõtete tulumaksusüsteemi aspekti võivad rahvusvahelised korporatsioonid kasutada agressiivseks maksude planeerimiseks. Sellisteks aspektideks on mitmete ärakasutamisvastaste reeglite puudumine ja dividendide ja intressimaksete hoidumise võimaldamine, mis võib viia nendest maksudest täieliku kõrvalehoidumiseni,» märgib Komisjon oma 2018. aasta raportis Eesti kohta.

Eesti näib Komisjoni hinnangul võimaliku rahvusvahelise lülina ettevõtete tulumaksust hoidumiseks, Eesti peab võtma üle maksudevältimise vastase direktiivi 2018. ja 2019. aasta lõpuks. See peaks looma ärakasutamise vastased reeglid, kuid nende efektiivsust Eesti õigusruumis tuleb põhjalikult hinnata.

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri Dmitri Jegorovi kommentaar muutmata kujul:

«Maailmas on palju erinevaid maksusüsteeme ja pole iseenesest uudis, et suured rahvusvahelised ettevõtted võivad oma maksukoormuse langetamiseks ära kasutada erinevate maksusüsteemide ebakõlasid. Samas ei ole Eesti maksusüsteem selles osas kuidagi erandlik. Euroopa Komisjoni etteheide, et meil puuduvad spetsiifilised ärakasutamisvastased reeglid, on juriidiliselt peaaegu õige, kuid ei oma praktilist tähendust. Eestil on üle võetud kõik kohustuslikud Euroopa Liidu maksudirektiivid. Me rakendame ka kõiki asjakohaseid OECD rahvusvahelise maksustamise põhimõtteid. Eestil ei ole ka lahtisi küsimusi Euroopa Liidu maksukäitumise töögrupis, kus liikmesriigid arutavad üksteise maksusüsteeme eesmärgiga välja juurida ja ära hoida kahjulikke maksurežiime.

Eesti maksukorralduse seaduses on juba ammustest aegadest kirjas kaks olulist põhimõtet. Esiteks ei arvestata maksustamisel näilike tehingutega, vaid maksustatakse varjatud tehinguid. Teiseks makstakse tehingute sisu ja vormi vastuolu korral maksu nende tegeliku majandusliku sisu järgi. Neid põhimõtteid rakendatakse kõigi maksude suhtes. Kui Eestis näidatakse tuluna seda kasumit, mis Eestile ei kuulu, teeb maksuhaldur väga aktiivset koostööd teiste riikide maksuhalduritega, et välja selgitada, millisel riigil on tegelikult kasumi maksustamise õigus.

Alates 2016. aastast on Euroopa Liidu ühise pingutuse tulemusena tulumaksuseaduses ka eraldi säte, mis kordab üldist pettusevastast põhimõtet ka kasumimaksu kontekstis. See säte välistab ühemõtteliselt maksuvabastuste rakendamise olukorras, kus tehingu või tehingute ahela ainus või peamine eesmärk on maksueelise saamine. Käesoleva aasta lõpuks võtab Eesti üle veel ühe direktiivi, mis tuleneb OECD vastavast tööst, et välistada maksusüsteemide ebakõlast tulenevat võimalust kasumite topeltmittemaksustamiseks. Meil on Euroopa Liidu liikmesriigina kohustus ja valmidus see direktiiv üle võtta, kuigi risk, et Eestit kasutatakse sellise võimaluse ärakasutamiseks, on iseenesest väike.»