Keskkonnaminister: Läänemerest ei saa kodu prügisaartele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Eesti keskkonnaminister Siim Kiisler

FOTO: Marko Saarm/Sakala

Täna Brüsselis kohtunud Läänemere riikide ministrid võtsid vastu ühisdeklaratsiooni, millega tõhustatakse ühtlasi ka riikidevahelist koostööd Läänemere seisundi parandamiseksja mereprügi vastu võitlemiseks.

Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni rakendamiseks mõeldud valitsustevahelise organisatsiooni HELCOMi tänasel kohtumisel keskendusid ministrid ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ja mereprügi vastu võitlemisele.

Fookuses olid ka mere kaitseks varasemalt tehtu tulemused ja uute lahenduste rakendamine. Vahetult enne kohtumist valmis ka Läänemere seisundi aruanne ja Läänemere tegevuskava rakendamise ülevaade, mis olid kohtumisel käsitlevate teemade aluseks.

Kohtumisel Eesti eest kõne pidanud ja debatil osalenud keskkonnaminister Siim Kiisler ütles, et samal ajal kui mitmed Läänemere riigid on oma sajanda sünnipäeva tähistamise meeleolus, tuleb meie merekeskkonna hea seisundi tähistamiseks veel palju ära teha.

Seda kinnitab ka äsja avaldatud Läänemere seisundi aruanne, mis ütleb, et varasemalt seatud eesmärk saavutada Läänemere hea keskkonnaseisund aastaks 2021, ei ole reaalne. Suur osa Läänemerest on endiselt eutrofeerunud ning mereelupaikade, mereimetajate ja -lindude ning taimestiku seisund on halb. 

Lisaks ohustab Läänemerd jätkuvalt võõrliikide levik, meretranspordist tulenevad riskid ja ülepüük. Uute probleemidena on seisundi hinnangus välja toodud mereprügi, meremüra ning ravimijäägid merevees.

«Kui räägime mere seisundist globaalselt, siis meri piiridesse ei takerdu. Mis toimub meie meres, see mõjutab ka maailmamerd. Läänemeremaad on piisavalt väikesed, et olla oma mere kaitsmisel efektiivsed, kuid piisavalt suured, et olla sellega eeskujuks teistele mereriikidele.»

Kiisler lisas, et kui maailmas on üks suurimaid keskkonnaprobleeme mereprügi, siis Läänemere jaoks on see uus teema, mille vastu võitlema hakata. «Detsembris Keenias toimunud ÜRO keskkonnaassambleel keskendutigi mereprügile, mis tekib kiiremini kui keegi seda jälgidagi jõuab. Vaatepildid prügisaartest on sellised, millesarnaseid Läänemeres kunagi näha ei tahaks,» nentis Kiisler.

Küll aga tõdes keskkonnaminister, et paraku ei ole ka meie meri prügivaba. «Samal ajal kui meie probleemi teadvustame ja selle üle arutame, tekib kusagil jälle mõni prahisaar. Seetõttu ootan ka tänasest arutelust seda, et jõuame lahendusteni, mis võimaldaksid meil kohe meie mere seisundi nimel tegutsema asuda.»

HELCOM on Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni rakendamiseks mõeldud valitsustevaheline organisatsioon. Selle osapooled on kõik Läänemere riigid ja Euroopa Komisjon.

HELCOMi töö eesmärk on parandada Läänemere seisundit ning teha selleks riikidevahelist koostööd. Erinevate tegevusprogrammide kaudu on meie mere seisundit juba oluliselt ka parandatud.

Näiteks 1992. aastal kinnitatud tegevuskava nägi ette suurimate Läänemere saasteallikate ohutuks tegemise. Selle programmiga tehti korda ka  13 Eesti suurimat reostusobjekti, näiteks Kehra paberivabrik, Tallinna ja Pärnu reoveepuhastid jms.

1988. aastal otsustas HELCOM, et kõik Läänemere riigid peavad vähendama merre jõudva fosfori ja lämmastiku kogust 50 protsenti, see eesmärk saavutati 2000. aastaks.

Tagasi üles