Cleveron toob tuleviku kohale – järgmisena pakiautomaadid kodudesse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mullu Ernst & Youngi ettevõtlusgalal Eesti aasta ettevõtjateks pärjatud Viljandi ettevõtte Cleveron omanikud Arno Kütt ja Peep Kuld vääriksid seda tiitlit vabalt nii sel kui kindlasti ka järgmisel aastal. Kasvutempo, mis kursil ettevõte täna liigub, teeb arvatavasti kadedaks suurt osa Eesti ettevõtjaid, kuid paneb Cleveroni rahvusvahelist haaret arvestades eestlased ühtlasi ka uhkust tundma.

Viimasel ajal on vähe neid päevi, kus Cleveronil parajasti mõnda aktiivset töökuulutust üleval ei ole. 23. jaanuaril, kui ettevõtte Viljandis asuvat tootmist külastasime, otsiti kohalikus lehes Sakala inimesi lausa viiele erinevale ametikohale. Hiljem jäid silma veel täiendavad töötajate otsingud teistes töövahenduskeskkondades. 

2017. aasta jooksul Cleveroni töötajate arv enam kui  kahekordistus. «Me oleme aastaga 50 inimest juurde võtnud,» kirjeldab ettevõtte omanik Arno Kütt. Kui 2017. aasta alguses töötas Cleveronis veel alla 50 inimese, siis nüüd on 110 kanti. Kui 2010. aastast alates on ettevõtte müügitulu numbrid jäänud keskmiselt kolme kuni nelja miljoni euro vahele aastas, siis 2017. aasta enam kui kolmekordistas selle. 

 

«Üle 11 miljoni,» teatab Kütt käibenumbri. Põhimüük tulebki robotpakiautomaatide pealt. Kütt lisab, et täpselt samas – käibe kolmekordistamise graafikus – plaanib Cleveron ka alanud aastal liikuda. «Sel aastal tuleb 30 [miljonit eurot], sisuliselt on maha müüdud,» kinnitab ta. 

Pärast laiendust ruumi veel sajale inimesele

Ka on näha, et Viljandis asuvad ruumid hakkavad kitsaks jääma, mistõttu on ettevõttel parasjagu käsil tootmise laiendamine. Hetkel tootmise all olevad 3000 ruutmeetrit läheb arenduse kätte ning tootmine liigub juba ehitamisel olevale 7000 ruutmeetrile. Kontorilauad on täna kõik täidetud, osa inimesi töötavad juba rendipinnal. 

Laiendus, kus on ruumi nii tootmisele kui kontoriinimestele, peaks valmima sügiseks. Siis oleks ruumi veel saja inimese juurde võtmiseks, pärast seda tuleks aga juba mõelda uuele laiendusele. Seda, et Eestis tööjõust väheks jääks, Kütt ei karda. «Eestis on väga nutikad inimesed ja neid on veel piisavalt. Kui meil aasta aega tagasi oli see probleem, siis praegu on läinud see, mida me teeme, üle Eesti.»

Tootmisega on hõivatud üksnes viiendik Cleveroni töötajatest, hetkeseisuga 19 inimest. «Ülejäänud on tarkvarainsenerid, mehhatroonika, sisseost, müük – kõik selliseid –, projektijuhid,» kirjeldas Kütt. Kuigi praegu töötavad tootmisinimesed veel ühes vahetuses, on ettevõttel plaan peagi kahele vahetusele üle minna. Sügiseks on vaja valmis saada 500 pakiautomaati Walmartile ning uued lepingud on ka juba peal.

USA ja maailma suurim jaekett Walmart on Cleveroni suurklientidest arvatavasti kõige tuntum. Vähem teatakse Hispaania rõivatööstuse gigandist Inditexi ja Suurbritannia suuruselt kolmandat jaeketti Asdat, kellega Cleveronil on hetkel pilootprojektid käimas. Küsimusele, kas Asda on nende kõige värskem partner, märgib Kütt mitmetähenduslikult: «Seda on ta, jah. Avalikult.»

Küll aga uurib ettevõte juba täiendavaid laiendusvõimalusi. Lisaks Viljandi kõrvalvaldadele on neid kutsutud Ida-Virumaale. «Kui Ameerikas mahud kasvavad, on võimalus, et üks kokkupanemise tehas läheb Ameerikale lähemale,» sõnab Kütt. Kuigi täna see ei ole veel teema, võib see üsna reaalne olla viie aasta pärast. Siiski nõuaks niisugune samm 100–200miljonist aastakäivet.

Juba väljakutsed järeletegijatega

Pidev arendustöö on Cleveroni Viljandi külje all asuva tootmise argipäeva lahutamatu osa. Ka meie külaskäigupäeval avaneb meil võimalus visata esimene pilk senisest erineva suuruse ja kõrgusega pakiautomaatidele, mille esimesed pilootversioonid on Hispaanias Inditexi jaoks püsti pandud. Fotograafil neid veel lähedalt pildistada ei lasta.

Cleveroni tootmise eripäraks on, et Viljandis töötab ettevõte välja oma insenertehnilised lahendused ning paneb pakiautomaadid kokku, reaalne osade tootmine on aga mööda maailma laiali. Täpsemalt tulevad erinevad osad erinevatelt tootjatelt nii Eestist, Euroopast kui Aasiast. «Kõik detailid tehakse teistes firmades.»

Kokku koosneb üks pakiautomaat 6000 erinevast osast. Kütt pakub, et põhiline osa neist tuleb umbes kümnest riigist. Küll aga on esimesed uljad ettevõtted asunud Cleveroni disaine järgi tegema. «Info liigub,» märkis Kütt. 

Sellel, kui palju patente Cleveronil tänaseks on, ei jõua Kütt enam järge pidada. «Eks meil on neid järjest sisse antud. Siis on meil kasulikud mudelid ja disainid, mis on kaitstud. Ma arvan, et igal kuul läheb meil midagi kaitsmisele. Patendid on eri riikides ... Meil ikka on neid.»

Ettevõttes on ka põhikohaga patendispetsialist, kes hoiab silma peal patenditaotlustel, et ettevõte ise patenteeriks oma asjad ja ei rikuks kellegi teise patendiõigusi. «See on tegelikult see maailm, mis on Eestis väga alaarenenud. On küll patendibürood, kes oskavad bürokraatia ära lahendada, taotlused sisse anda, aga see on ka kõik,» tõdes Kütt.

Järgmine samm: pakiautomaadid kodudesse

Cleveroni inimesed elavad mõtetes juba tulevikus ja keskenduvad veelgi innovaatilisematele lahendustele. «Mida me tegelikult inimestele pakume? Me pakume neile aega,» ütleb Kütt. Seetõttu on ta tugevalt veendunud, et meile harjumuspärased pakiautomaadid kolivad peagi meie koju. Ettevõttel on juba olemas ka lahendused nii korter- kui eramajadele. 

Viimastele mõeldud lahenduses on olemas ka külmkapp, et ei peaks aega raiskama toidupoes käimisele, vaid et selle saaks aega kokkuhoides hoopis e-poest koju tellida. Koju paigaldatava pakiautomaadi turuhind võiks Küti hinnangul jääda korraliku mobiiltelefoniga samasse ehk 1000 euro kanti. «See ongi kõige raskem asi, mille kallal me praegu tööd teeme.»

Kortermajadele mõeldud lahendused, kuhu saab lisaks piimale igapäevased ajalehed tellida, on juba paigaldatud esimestesse uusarendustesse nii Tallinnas kui Tartus. Selle pakiautomaadiga ei pea käima hommikul ise postkasti kontrollimas, et teada saada, kas ajaleht on juba kohale jõudnud. Kui postiljon on ära käinud, annab sellest tekstisõnum märku.

«Praegu on pakiautomaate kümnetes tuhandetes üle maailma. Eestis on pakiautomaat võrdväärne sularahaautomaadiga. Maailmas aga on sularahaautomaate kolm miljonit,» kirjeldab Kütt, kes usub, et varsti on Eestis rohkem pakiautomaate kui sularahaautomaate. Juba kodudesse tulevaid pakiautomaate saab suurendada kümnete miljoniteni, märgib Kütt.

Ta on veendunud, et praegu on pakiautomaatide turul alles buumi algus. «Eestis on see ära käinud tegelikult. Eesti on selles mõttes unikaalne riik, et nii palju pakke ühe inimese kohta ei võeta läbi pakiautomaadi kuskil mujal maailmas välja.» Samas näiteks USA turul vaadatakse väga palju, mida Walmart teeb ja tehakse järele. 

Oma peamiste klientidena on Cleveron määratlenud 50 maailma suurimat jaeketti. «Neist 50st seitsmega on meil kas mingi leping, piloot või läbirääkimised käimas,» sõnab Kütt. Kui aasta tagasi oli Cleveron Walmartiga veel n-ö pilootprojekti faasis, siis nüüd on ettevõte Inditexi ja Asdaga jõudnud samasse faasi. «Esimese nädalaga võeti Asdast 1500 pakki välja.»

Tulevik nutikate lahenduste päralt

Kui maailmas on pakiautomaatide tootjaid 20, siis robotpakiautomaatide turul on Cleveron siiski esimene. «Selles suhtes oleme ikkagi teerajajad,» märgib ta. Cleveronis on käibel fraas, et nad ei ennusta tulevikku, küll aga loovad seda. Seejuures on neil näiteks põhimõte, et kõik tehasest välja minevad tooted peavad kandma Cleveroni logo, kellelegi allhanget nad tegema ei hakka. 

Küll aga ütleb Kütt, et nende ettevõte järgib sama tootearendusprotsessi, mis mobiiliarendajad – sel hetkel, kui uus telefon välja tuleb, on ta ettevõtte enda arendusosakonna jaoks juba eilne uudis. Nii on Cleveronil täiesti omaette ambitsioonid näiteks nii droonide, aga ka isesõitvate autode osas, kuid need ei tule enne viit aastat. «Me ei hakka kunagi tootma isesõitvaid autosid, aga hakkame varustust sinna peale tegema,» sõnab Kütt. 

Cleveroni omanik usub, et järgmise 10–20 aasta jooksul muutub töö iseloom oluliselt. «Inimesed teevad tööd võib-olla neli päeva nädalas, neli tundi päevas. Järjest rohkem teevad robotid ära seda tööd, mis on inimesel vaja. Ei maksa karta, et robotid tulevad ja võtavad inimestelt töö ära,» leiab ta.

LISALUGU

Üks küsimus Arno Kütile: mida tunnustamine ühele ettevõttele tähendab? 

Arno Kütt (vasakul) kirjeldab Postimehe ajakirjanikule, mis ametlikust tunnustamisest talle rohkem rõõmu teeb.
Arno Kütt (vasakul) kirjeldab Postimehe ajakirjanikule, mis ametlikust tunnustamisest talle rohkem rõõmu teeb. Foto: ELMO RIIG/SAKALA

See on tore loomulikult. Ettevõtte jaoks on muidugi olulisem, mida kliendid sust arvavad, kas suudad uue toote turule tuua ja turul püsida. Võib-olla kõige suurem tunnustus, mis me eelmisel aastal saime, oli Business Insideri reporter, kes kirjutas loo.

Ta käis kaks aastat tagasi Walmarti poes, seisis seal järjekorras 15 minutit ja lõpuks ta pakki otsiti ka veel. Ta tegi sellest artikli, et see oli nii ebameeldiv kogemus, et ta enam mitte kunagi ei kasuta seda teenust. Nüüd kaks aastat hiljem ütles Walmart välja, et te saate paki kätte 45 sekundiga. Ta siis mõtles, et ohhoo, ma lähen ikkagi proovin. Ta sai paki kätte 10 sekundiga!

Ja siis ta kirjutas loo, et see oli kogu ta elu kõige parem Walmarti kogemus üldse! See on see tunne, et sa oled teinud asja, mis tõesti inimestele korda läheb. See on see, mis kõige enam kõrvust tõstab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles