Gaasisõda: Venemaa sülitas lepingutele Ukrainaga, Euroopa varustamine ohus

Gazpromi juht Aleksei Miller ja Venemaa president Vladimir Putin.

FOTO: Alexei Druzhinin/Sputnik

Gazprom teatas reedel, et katkestab kõik Ukrainaga sõlmitud lepingud, vastukaaluks Stockholmi arbitraaži otsusele, mis kohustab venelasi transiidilepingute rikkumise eest maksma Ukrainale 4,6 miljardit dollarit valuraha.

Gazpromi juht Aleksei Miller selgitas portaalile RBK, et tema ettevõte asub viivitamatult tühistama kõiki lepinguid, mis puudutavad nii gaasi tarneid Ukrainale kui ka gaasi transiiti Euroopasse läbi selle riigi. Selline samm puudutab lepinguid, mis peaksid kehtima 2019. aastani.

Milleri põhjendus lepingute katkestamisest peegeldas ilmekalt Kremli välispoliitika jämedakoelisust: Stockholmi arbitraži otsus, millega karistati Gazpromi varasemate lepingute rikkumise eest on selle gaasifirma huvidega vastuolus.

Kiiev seevastu hoiatas Euroopa Liitu võimalike probleemide eest, mis nüüd võivad tekkida Venemaa gaasiga varustamisel.

„Vahekohtunikud argumenterisid oma otsust Ukraina majanduse olukorra järsu halvenemisega. Me oleme kategooriliselt selle vastu, et Ukraina majandusprobleme lahendataks meie arvelt. Sellises olukorras lepingute kehtivuse jätkumine  osutub Gazpromile majanduslikult ebaotstarbekaks ja kahjulikuks. Gazprom on sunnitud viivitamatult alustama Stockholmi arbitraažis protseduuri lepingute lõpetmiseks Naftogaz Ukrainaga gaasi tarnimiseks ja transiidiks,“ selgitas Miller.

Viivitamatut Ukraina transiidikraanide kinni keeramist sellegi poolest ei maksa karta, selgitas RBK-le Gazpromi ekspordifirma allikas, põhjendades seda vahekohtu protseduuride pika kestvusega.

Venemaa energeetikaministeeriumist kinnitati ajakirjanikele, et see ametkond ei ole uue gaasisõja puhkemisega seotud ning Milleri avaldus polnud neile ette teada.

Küsimusele, kuidas reageerivad välispartnerid ohule, et Venemaa gasitarned võivad katkeda, vastas ministeeriumi esindaja, et see ei puuduta Vene riiki. „Meil ei ole kohustusi, kohustused on Gazpromil. Venemaa kui riik ei esine nendes kohustustes garandi rollis,“ selgitati ministeeriumist RBK-le.

Naftogaz Ukraina ei soovinud Miller avaldusi kommenteerida, viidates asjaolule, te see ametkond ei olnud reedeks saanud ühtegi ametlikku pöördumist.

Naftogazi juht Andrei Kobolev aga kommenteris olukorda Facebookis järgmiselt: „Ise nad läksid tribunali, ise solvusid, kui kaotasid.“

Euroopa mitmed energeetikakontsernid kinnitasid RBK-le, et neile tuli Milleri avaldus üllatusena ja nad loodavad, et see ei mõjuta maagaasi tarneid Venemaalt.

Tagasi üles