Globaalse haardega Eesti IT-firma: Euroopa ei suuda enam sammu pidada

Tarkvarafirma Helmes juht ja omanik Jaan Pillesaar. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti ühe suurima tarkvarafirma Helmes ASi juhi ja omaniku Jaan Pillesaare sõnul pole Euroopa maksu- ja ettevõtluskeskkond enam konkurentsivõimeline, mistõttu kolivad nemadki tasapisi kaugematele turgudele.

Pillesaar ütles, et maailma 15 suurimast tehnoloogiaettevõttest on ainult üks pärit Euroopast. «Ka Helmes tasapisi siit regioonist lahkub, kui just siinsete kõrgete tööjõumaksudega midagi paremuse poole ei lähe,» lisas mees.

Tema sõnul ei ole globaalses maailmas euroopalik paksu ja ebaefektiivse riigi mudel enam jätkusuutlik. Geograafiline eraldatus pole enam barjäär. «Igaüks võib suhteliselt väikese raha eest alustada oma tööpäeva Euroopas ja lõpetada õhtul Ameerikas, näiteks,» ütles Pillesaar.

«Euroopal on tohutu hulk akumuleerunud vara ja suured mahud, see hoiab veel aastakümneid siinsete riikide majanduste kokkukukkumist ära. Aga pikaajaline trend on selge - Euroopa majandus jääb iga aastaga aina enam maha USAst ja Hiinast, kahest juhtivast majandusest maailmas. Ja see vahe tuleb nende regioonide radikaalselt erinevast fiskaalpoliitikast,» rääkis Pillesaar.

Helmes ise töötab küll rohkem klientide, mitte riikidega. Kuna nende kliendid on suured rahvusvahelised ettevõtted, töötavad nad vahelduvalt väga erinevates riikides asuvate korporatsioonide harukontoritega. Praegu näiteks pakuvad nad tarkvaralahendusi Austraalias, Tais, Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Rootsis, Soomes ja veel mõnekümnes muus riigis.

Kõige kiiremini kasvab Helmese töötajate arv aga Valgevenes. Eelmisel aastal sealse arenduskeskuse töötajate arv kahekordistus. «Kui 2016. aasta lõpus oli meil Minski kontoris umbes 50 töötajat, siis täna üle 100. Sel aastal lisandub eeldatavasti veel 50 inimest,» rääkis Pillesaar.

«Tarkvara arendus tervikuna on loomulikult maailmas üks kõige kiiremini kasvavaid investeerimisvaldkondi. Keegi peab ju kõik need tulevased töökohti asendavad tarkvararobotid programmeerima,» lisas ta.

Kõrged maksud kägistavad

Mida arvab Jaan Pillesaar aga Eesti möödunud aasta majanduskasvust ja keskmise palga kasvust? 4,9 protsendilise majanduskasvu kohta ütles ta, et see on väga tugev tulemus.

Palgakasv IT-sektoris on aga samuti väga kiire ja Eesti riigi kõrged tööjõumaksud «aitavad» ettevõtete konkurentsivõime langusele jõuliselt kaasa, lisas ta.

Pillesaare sõnul kasvasid IT-sektoris möödunud aastal netopalgad 5-10 protsenti. Kui võtta näiteks, et tarkvaraarendaja teenib kuus 2000 eurot puhtalt kätte, on tööandja kulu koos riigimaksudega seejuures pea 3500 eurot. Ehk 75 protsenti täiendavat koormust tuleb tööandjale juurde, märkis Pillesaar.

Kuna palk kui üks oluline sisendhind kasvab, paisutab see ka IT osakaalu majanduses. Samas sisendkulude kiire kasv on Pillesaare sõnul halb kasv. «Ettevõtete ja majanduse konkurentsivõime seisukohalt pole see isegi mitte kasv, vaid kahanemine,» lisas ta.