Vitsur: vana töö enam nii hästi ei toida

Vabariigi presidendi majandusnõunik Heido Vitsur.

FOTO: Sergei Trofimov / Den za Dnjom

Presidendi majandusnõuniku Heido Vitsuri sõnul on Saaremaal ja Hiiumaal väiksemad palgad, kuna traditsiooniline töö, mis saarlasi aastaid hästi toitis, hakkab sealt vaikselt kaduma.  

Nimelt selgus statistikaameti andmetest, et kui ülejäänud Eestis keskmine palk aina tõuseb, siis Saaremaal ja Hiiumaal on palgad hoopiski aastaga vähenenud. Küsisime majanduseksperdilt Heido Vitsurilt, miks see niimoodi on.

Vitsur vastas, et Eesti saared on oma väiksuse tõttu praegu raskemas seisus kui manner. «See töö, mis veel mõned aastad tagasi neid päris hästi toitis ja saartele ka sobis, täna nii hästi enam ei toida, sest seda sorti traditsioonilist tööd jääb järjest vähemaks,» rääkis Vitsur.

Siiski jäi analüütik positiivseks, arvates, et praegused saarte raskused on siiski ajutised, kuna töö ja töötamine on terves maailmas muutumas ning elu saartel ei tohiks mõne aja pärast enam mingiks takistuseks olla.

Ta on kindel, et senine töötamise mudel - kaheksa tundi päevas ja viis päeva nädalas ja nii kuni nelikümmend aastat kindlas ettevõttes või kontoris – on vajumas kaduvikku. «Tõsi, mitte ühe aasta ega ka ühe kümnendiga, kuid sellele vaatamata vääramatult.» Siiski paistab talle, et saartel juhtub see kiiremini. Majandusanalüütik lohutas, et häda ei ole töö kui sellise vähenemises või kadumises, vaid selles, et me ei oska veel uut reaalsust ja uusi võimalusi kuigi hästi näha.

Kõrge palk toob väljarännanud tagasi kodumaale

Möödunud aastal kasvas Eesti inimeste keskmine palk 6,5 protsenti ja küündis 1221 euroni. Vitsur leidis, et seni, kuni valdav osa meie ettevõtetest sellise palgakasvu tempole vastu suudavad pidada, on see meile kasulik. «See vähendab väljarändamise soovi, suurendab tagasirännet ning kokkuvõttes leevendab pingelist olukorda tööjõu turul,» märkis mees.

Teisest küljest nõuab selline «palgaralli» ettevõtetelt innovaatilisust ja nihkumist lihtsamalt töölt järjest kvalifitseeritumat tööd nõudvatele tegevustele või sektoritesse.

Kui süveneda möödunud aasta palgakasvu tegevusalade lõikes, vedasid palgarallit üleriigiliselt info ja side tegevusala, mäetööstus ja energeetikasektor. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogias (IKT) tõusid palgad aastaga veidi rohkem kui kümnendiku võrra 2094 euroni. See on ühtlasi ka ainuke tegevusvaldkond, kus keskmine kuupalk on suurem kui 2000 eurot.

Tagasi üles
Back