Luminori peaökonomist Tõnu Palmi sõnul pole põhjust oodata, et palgasurve Eestis leevenduks.
Luminor: pole põhjust palgasurve leevendumist oodata
1. märts 2018, 13:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Arvestades hoogsa majanduskasvu väljavaadet, kasvab tööjõunõudlus euroalas ja Eestis veelgi. Aasta tagasi ootasime palgakasvu mõningast aeglustumist, kuniks majanduskasv muutub Eestis laiapõhjalisemaks,» ütles Palm BNS-ile.
«Viimane eeldus on paranenud väliskeskkonna taustal paljuski täidetud ning pole põhjust oodata, et Eestis palgasurve leevenduks. Seda enam, et Eestis on tööpuuduse määr kahe viimase kvartali keskmisena jõudnud juba 5 protsendipunkti lähedale ning seda olukorras, kus tööjõus osalemise määr püsitab täiesti uusi rekordeid,» märkis ta.
Kuigi palgakasv võttis eelmise aasta esimeses pooles hoogu maha, siis aasta teises pooles see juba kiirenes. Palmi sõnul peab ettevaates arvestama ligi 6-protsendilise palgakasvuga, mis on marginaalselt aeglasem kui möödunud aastatel.
«Kiirem majanduskasv keskeltläbi aitab ning võimaldab ettevõtetel teenida rohkem tulu, mis omakorda pehmendab palgasurve mõjusid. Ettevõtete müügitulu pöördus möödunud aastal kahekohalisele kasvule ning ka kasumid kasvasid taastuvate investeeringute taustal. Madalama lisandväärtuse kasvuga ettevõtete jaoks on kiire palgakasv pikemas perspektiivis selgeks väljakutseks, sest tööjõukulude kasv on lähedane või ületab müügitulu kasv,» lisas Palm.
«Harude lõikes on palgakasv reeglina täna siiski kiirem sektorites, kus on toimunud kiirem tulude kasv. Palgakasv on seega diferentseeritud. Globaalses konkurentsis püsimiseks on vältimatu, et palgad lähenevad euroala keskmise suunas,» ütles ta.
Keskmine brutokuupalk oli möödunud aastal 1221 eurot, mida on 2016. aastaga võrreldes 6,5 protsenti rohkem; neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1271 eurot ja see kasvas aastavõrdluses 7,5 protsenti.
Aasta keskmine brutokuupalk suurenes pea kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli brutokuupalk teises ja neljandas kvartalis.