Selveri juht põhjendab kaubanduse pidurdavat mõju majanduskasvule ülikiire hinnatõusuga

Selveri juhatuse liige Kristi Lomp

FOTO: Erakogu

Kui 2016. aasta majanduskasvu eestvedajaks oli hulgi- ja jaekaubandus, siis möödunud aasta teiseks pooleks muutus valdkond Eestis majanduskasvu peamiseks pidurdajaks. Eesti suuruselt kolmanda jaeketi Selveri juhi Kristi Lombi sõnul on selline areng aga normaalne.

«2016. aastal oli kaubandus üheks suuremaks kasvuveduriks, mis pikemas perspektiivis jätkusuutlik kasvumootor pole. 2017. aasta on kasvu hoovad haaranud suurenenud investeeringud ning eksport ja taustajõuna Eesti lähinaabrite ja üldine maailmamajanduse hea käekäik,» lausus Lomp.

Jaekaubanduse kasv stabiliseerus 2017 aastal. «Supermarketite segmendi kasv jäi keskmisest jaekäibe kasvust poole madalamaks, madalama võrdlusbaasi arvelt kasvasid muud segmendid kiiremini. Viimased kuud jagavad kaubandusmaastikul juba kergelt hoiatavaid märke, mis optimismil hoogu maha võtavad,» tunnistas Selveri juht.

Tema sõnul on toidukaupmeestele on tõsiseks murekohaks toidukaupade inflatsioon, mis eelmise aasta lõpukuudel ületas seitsmeprotsendilise kasvutaseme, koos alkoholi ja tubaka mõjuga isegi kümneprotsendilise kasvutaseme. «Püsivhindades jäi toidukaupade müük eelmise aasta lõpukuudel alla varasema aasta taseme.»

See on tema sõnul ka põhjus, miks kaubandus majanduskasvul hoogu maha võtab. «Toidukaupade kõrgem inflatsiooni tase püsib käesoleva aasta esimeses pooles, teiseks poolaastaks võiks prognoosida kõrgema võrdlusbaasi arvelt hinnakasvu stabiliseerumist,» ennustab Lomp. Samas just kõrge inflatsioon pärsib ostujõu kasvu ja mõjutab tarbijate kindlustunnet.

Ka ütles Selveri juht, et kaubandus on üks suurema tööjõu voolavusega valdkondi. «Tööealise elanikkonna arv väheneb ja konkurents aina tiheneb, nii tuleb tööjõu puuduse probleemiga tuleb silmitsi seista ka järgnevatel aastatel. Leevendust saame tuua olukorda ainult tööprotsesside efektiivsemaks muutmisega,» märkis ta.

Tuleviku väljavaadete osas märkis Eesti suuruselt kolmanda jaeketi juht, et liigseks optimismiks põhjust pole. «Sellisest SKP kasvust järgmiste aastate statistika tõenäoliselt ei kõnele. Kasv jääb püsima, aga ilmselt paari protsendi tasemele,» põhjendas ta.

Eesti majanduskasv oli eelmisel aastal 2016. aastaga võrreldes 4,9 protsenti, olles sellega viimase kuue aasta kõrgeim. Viimati kasvas majandus nii kiiresti 2011. aastal, siis oli aastane majanduskasv 7,6 protsenti.

Kuigi aasta kokkuvõttes ükski tegevusala majanduskasvu märgatavalt ei pidurdanud, oli aasta teises pooles peamine majanduskasvu aeglustaja kaubandus, mis 2016. aastal oli majanduskasvu eestvedaja.

Tagasi üles