Tööstusettevõtjaid kõrge majanduskasv hõiskama ei pane, neil on mure Skandinaavia pärast

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harmeti juht Toomas Kalev ettevõtte tootmises.
Harmeti juht Toomas Kalev ettevõtte tootmises. Foto: Tairo Lutter

Kui värske statistika kohaselt oli Eesti majanduskasv mullu kuue aasta kiireim ning seejuures hakkas aasta teises pooles sellesse järjest oluliselt panustama ka Eesti majanduse suurim tegevusala, töötlev tööstus, seovad sektori ettevõtjad head tulemused Skandinaavia turuga, kus on ka mitmeid muret tekitavaid arenguid.

«Me oleme ju nii sõltuvad sellest, mis toimub Skandinaavias, meil siin kohapeal midagi rääkida ei ole,» lausus üle 20 aasta moodulmajade tootmisega tegeleva OÜ Harmet juhatuse esimees Toomas Kalev. «Kui Rootsis, Soomes ja Norras läheb hästi, siis läheb meil ka. Ja kui seal läheb halvasti, siis läheb meil ka halvasti. Nii lihtne ongi.»

Harmeti juht Toomas Kalev
Harmeti juht Toomas Kalev Foto: TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

Praegu teeb enim muret Rootsi krooni kurss, mis ei ole Eesti ettevõtete jaoks hetkel väga soodne. «Ma hommikul vaatasin, et oli juba kümme komaga. Kui see veel läheb, siis rootslane tõsiselt hakkab mõtlema, kas tal on väga mõtet siit Eestist osta,» kirjeldas Kalev. Tellimusi siiski veel ära öeldud ei ole.

«Kui seal aga 11 või 12 peale peaks minema, siis hakatakse juba tõsiselt mõtlema. Kas lükatakse mingeid tellimusi edasi või vaadatakse tõesti, et kohapeal on odavam teha kui siit osta. See kurss, jah, teeb meile muret,» lausus Harmeti juht.

Ka ütles Kalev, et sarnaselt terve rea teiste Eesti ettevõtetega on neilgi tööjõuprobleem üsna terav, mida on ka Eesti Pank ühe Eesti majanduskasvu ohustava tegurina välja toonud. «Ikkagi Ukrainast oleme ka toonud midagi, ei ole midagi teha,» sõnas ta. Teisalt on see sundinud ka ettevõttesiseseid protsesse üle vaatama.

«Tuleb oma teised asjad paremini tööle saada, et sealt see efektiivsus tagasi saavutada. Odav tööjõumaa me niikuinii enam ammu ei ole, selle peale ei ole mõtet oma asju üles ehitada,» põhjendas Kalev. Tootlikkuse parandamiseks on Harmet viimasel ajal mitmeid protsesse automatiseerinud.

Kuigi ettevõte otseselt tööjõunappusega seoses tootmist Eestist välja ei viiks, on muid põhjusi, mis Eesti ettevõtluskeskkonna juures tigedaks ajavad. Kui sa pead riigile miljoni eest teid ehitama, et töökohti luua, jne,» tõi Kalev välja. 

«Meil ei olnud eelmisel aastal kasvu, aga aasta oli täiesti talutav ja see aasta näeme, et on selge kasv tulemas,» sõnas 1992. aastal loodud masinaehitusettevõtte Hekotek juhatuse esimees Heiki Einpaul. Selle taga on aga mullune eeltöö. «Need lepingud, mis sel aastal jõustuvad, need sõlmisime eelmisel aastal.»

Hekoteki juht Heiki Einpaul
Hekoteki juht Heiki Einpaul Foto: SANDER ILVEST/PM/SCANPIX BALTICS

Sarnaselt Harmeti juhiga märkis ka Einpaul, et kuna Hekoteki näol on ennekõike tegemist eksportiva ettevõttega, siis mõjutab nendegi käekäiku enim see, kuidas läheb maailmamajandusel.

«Siin Eesti ujub täpselt samas vees ja sama voolu sees, mis ülejäänud maailma majandus. Kui Euroopas kasvab ja meie naabritel läheb hästi, siis läheb Eestil ka hästi.»

Harmeti juht Toomas Kalev avaldas aga lootust, et kasv ehitussektoris jätkub veel käesoleval, 2018. aastal. «Aga järgmisel aastal enam liiga pead tulle ei paneks - et veel samapalju tõuseb. See on juba üsna kuumenenud ka, korterite müügiperioodid on pikenenud,» täiendas ta.

Eesti majanduse suurima tegevusala ehk töötleva tööstuse lisandväärtus kasvas 2017. aastal vaatamata tagasihoidlikule teise kvartalile viimase kolme aasta kiireimas tempos ehk 3,9 protsenti. Eesti netoeksport küündis 2017. aastal 980 miljoni euroni, mis teeb 4,3 protsenti SKP-st. Selle näol on tegemist viimase kuue aasta kõrgeima tasemega.

Eesti majanduskasv oli eelmisel aastal 2016. aastaga võrreldes 4,9 protsenti, olles sellega samuti viimase kuue aasta kõrgeim. Viimati kasvas majandus nii kiiresti 2011. aastal, siis oli aastane majanduskasv 7,5 protsenti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles