/nginx/o/2018/02/13/7576705t1h00fd.jpg)
Rail Balticu Eesti koordinaatori sõnul peab Eesti koordineerima raudtee ehitamist oma riigi pinnal ja konflikti lahendamisse raudtee rajamiseks loodud ühisettevõtte RB Rail juhtkonnaga on kaasatud ka Euroopa Komisjon.
Koordinaator: Eesti peab kontrollima Rail Balticu ehitust oma pinnal
28. veebruar 2018, 10:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Viimasel ajal on ühisettevõtte juhatus taotlenud kogu Rail Balticu ehitustegevuse eemaldamist riikide kontrolli alt ning üleandmist ühisettevõttele endale,» ütles Rail Balticu Eesti koordinaator Kristjan Kaunissaare.
«Me ei näe täna mitte ühtegi põhjust, miks peaks Eesti riik ehitustegevuse läbiviimise kontrollimisest loobuma. Ühisettevõte ei tohiks hakata endale taotlema riikidele antud rolli ja ülesandeid, vaid vastutama nende funktsioonide täitmise eest, milles 2016. aastal kokku lepiti,» lisas Kaunissaare.
«Samal ajal on riikide vaheline koostöö, sealhulgas koostöö projekti ellu viivate ettevõtete vahel, täna väga hea,» ütles Kaunissaare.
Praeguseks on ehitustegevuse kontrollimise küsimuse lahendamisse Kaunissaare sõnul kaasatud ka Euroopa Komisjon. «Komisjoni huvi on suunatud projekti õigeaegsele valmimisele ning sellest lähtuvalt soovib Komisjon ka olukorra kiiret lahenemist. On igati mõistetav, et tulevane projekti rahastus eeldab saavutatud kokkulepete täitmist,» ütles Kaunissaare.
2016. aastal sõlmisid Rail Balticu projektiga seotud Eesti, Läti ja Leedu osapooled Euroopa Komisjoni kaasates tööjaotuste ja kohustuste kokkuleppe, mis kehtib senini. Toona allkirjastatud kokkuleppes seisab, et iga riik kontrollib oma territooriumil raudtee ehitamist ise. Ühisettevõte vastutab kokkuleppe kohaselt lühikeste piiriüleste lõikude ehituse ning riikideüleste uuringute ja projekteerimise eest, samuti ehitusmaterjalide raamlepingute hangete läbiviimise eest kõikide riikide nimel, eeldusel, et need annavad mastaabisäästu.
1. veebruaril avaldasid Eesti ja Leedu esindajad RB Raili aktsionäride üldkoosolekul ettevõtte juhile Baiba Rubesale umbusaldust, Läti jäi erapooletuks. Kuivõrd Rubesa tagasikutsumiseks on vaja ettevõtte nõukogus ka Läti esindajate toetust, ei ole senini olnud võimalik teda tagasi kutsuda. Rubesa ise keeldub lahkumast. Läti on seisukohal, et RB Raili praegune juhtkond peab jätkama.
Rail Baltic Estonia tegevjuhi Riia Sillave sõnul avaldati Rubesa suhtes rahulolematust erimeelsuste tõttu projekti juhtimises ja leiti, et on vaja teha muutusi.
Rubesa ütles esmaspäeval Eesti Rahvusringhäälingule (ERR), et kui teatud kokkuleppeid lihavõteteks ei sõlmita, siis võib projekt Euroopa Liidu rahastusest ilma jääda. Samuti märkis Rubesa, et tema hinnangul on Leeduga peamine probleem.
«RB Raili juhi püüded luua muljet väidetavast aktsionäride tülist on täiesti alusetu. On vaid erimeelsused RB Raili juhiga, kes on kaotanud usalduse ja kelle tegevus võib mõjutada projekti mainet. Praegu teevad kõik projekti partnerid kolmes Balti riigis lähedast koostööd projekti edukaks ja aegsaks valmimiseks,» ütles RB Raili nõukogu aseesimees ja RB Raili Leedu aktsionäri Rail Baltica Statyba tegevjuht Karolis Sankovskis möödunud nädalal.
RB Rail on loodud Rail Balticu projekti keskseks koordineerimiseks. Selle aktsiad kuuluvad võrdsetes osades Eesti RB Rail AS-ile, Läti SIA-le Eiropas Dzelzceļa Līnijas ja Leedu UAB-le Rail Baltica Statyba.
Rail Balticu projekt näeb ette Euroopa rööpmelaiusega raudtee ehitamise Tallinnast Poola-Leedu piirini.