GRAAFIK: eelmise aasta majanduskasv oli kuue aasta kiireim (3)
28. veebruar 2018, 08:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/11/30/7362515t1h1d7d.jpg)
Eesti sisemajanduse kogutoodang kasvas eelmisel aastal 2016. aastaga võrreldes 4,9 protsenti, teatas statistikaamet. 2017. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2016. aasta IV kvartaliga võrreldes 5,0 protsenti.
Viimati kasvas majandus nii kiiresti 2011. aastal, siis oli aastane majanduskasv 7,6 protsenti. Jooksevhindades oli majanduse suurus eelmisel aastal 23 miljardit eurot.
Enamikku valdkondi haaravasse kasvu panustasid enim ehituse, info ja side valdkond ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Aasta jooksul suurenes järk- järgult ka töötleva tööstuse panus majanduskasvu. Aasta kokkuvõttes ükski tegevusala majanduskasvu märgatavalt ei pidurdanud.
Põllumajandus võttis hoo sisse
Ka alates 2016. aasta teisest kvartalist majanduskasvu pidurdanud põllumajandus hakkas aasta teises pooles suurenema. Samal ajal oli aasta teises pooles peamine majanduskasvu aeglustaja kaubandus, mis 2016. aastal oli majanduskasvu eestvedaja.
Programmeerimise ja tarkvaraarenduse toel jätkus tugev kasv info ja side tegevusalal, mille lisandväärtus suurenes 2017. aastal 15,6 protsenti. Peaaegu sama kiirelt (13,9 protsenti) suurenes lisandväärtus ka kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.
Eesti majanduse suurima tegevusala ehk töötleva tööstuse lisandväärtus kasvas vaatamata tagasihoidlikule II kvartalile viimase kolme aasta kiireimas tempos – 3,9 protsenti. Aasta teises pooles langusele pöördunud kaubanduse tegevusala lisandväärtus suurenes aasta kokkuvõttes vaid 1,8 protsenti.
Varasematel aastatel jõudsalt suurenenud neto-tootemaksud jäid 2017. aastal võrreldes eelnenud aastaga peaaegu samale tasemele. Kuigi jooksevhinnas suurenesid need maksulaekumiste kasvu toel 5,4 protsenti, siis hinnamõjusid arvesse võttes oli kasv 0,1 protsenti.
Ka eksport viimase kuue aasta kõrgeim
Vaatamata tagasihoidlikule kasvule aasta keskel suurenes kaupade ja teenuste eksport 2017. aastal 2,9 protsenti. Eelkõige andis sellesse märgatava osa teenuste ekspordi endiselt tugev kasv, mis jõudis lõppenud aastal 6,2 protsendini. Enim mõjutasid seda transpordi- ja arvutiteenuste eksport.
Kaupade eksporti pidurdas enim elektroonikaseadmete väljaveo vähenemine. Kaupade ja teenuste import suurenes 3,5 protsenti. Peamiselt mõjutas seda mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste sissevedu. Netoeksport küündis 2017. aastal 980 miljoni euroni, mis teeb 4,3 protsenti SKP-st. See on viimase kuue aasta kõrgeim tase.
Sisemajanduse nõudluse kasv kiirenes teist aastat järjest ja jõudis 4,2 protsendini. Sisenõudluse eestvedaja oli eelnenud kolmel aastal languses olnud investeeringud, mis suurenesid 13,1 protsenti. Võrreldes 2016. aastaga kasvasid investeeringud pea igas sektoris ja valdkonnas.
SKP kasvu andis enim valitsemissektori investeeringute kasv masinatesse ja seadmetesse (0,4 protsenti) ning valitsemissektori (0,5 protsenti) ja mittefinantssektori (0,4 protsenti) investeeringute kasv muudesse ehitistesse ja struktuuridesse. Eratarbimine suurenes 2017. aastal 2,0 protsenti. Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused suurenesid Euroopa Liidu eesistumise toel 0,8 protsenti.
Aasta lõpus pidurdasid kasvu kaubandus ja kinnisvara
SKP kasv ületas 2017. aastal teist aastat järjest töötatud tundide ja hõivatute arvu kasvu. Sellest tulenevalt suurenes tootlikkus töötatud tunni kohta 1,9 protsenti ja hõivatu kohta 2,1 protsenti. Kuigi jooksevhinnas näitasid tööjõukulud mõningast kasvu aeglustumist, suurenes tööjõu ühikukulu siiski 3,6 protsenti.
2017. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2016. aasta IV kvartaliga võrreldes 5,0 protsenti. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes IV kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 2,2 ja 2016. aasta IV kvartaliga võrreldes 5,3 protsenti.
Enim panustasid IV kvartalis majanduskasvu info ja side, ehitus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning töötlev tööstus. Samuti toetasid majanduskasvu olulisel määral energeetika ja transpordi tegevusalad. Peamiselt pidurdasid majanduskasvu hulgi- ja jaekaubandus ning kinnisvaraalane tegevus.
KOMMENTAAR
Ratas kiirest majanduskasvust: tunnustust väärivad kõik ettevõtted ja töötajad
Peaminister Jüri Ratase sõnul näitab eelmise aasta 4,9-protsendiline majanduskasv Eesti inimeste ja ettevõtete head tööd ning me peame pingutama, et selle mõju jõuaks kõigi Eestimaa inimesteni.
Ratas avaldas heameelt, et Eesti mullune majanduskasv oli tublisti suurem kui eelnevatel aastatel ning kiire kasv jätkus ka aasta lõpus. «Majanduskasvu kiirenemine, mis ületas ka kõige optimistlikumad ootused, on hea uudis ning sellesse panustamise eest väärivad tunnustust kõik meie ettevõtted ja töötajad,» ütles ta.
Ratase sõnul on märkimisväärne, et majanduskasv oli mullu laiapõhjaline ning majanduse näitajad paranesid enamikus valdkondades. «Meile lisab kindlustunnet asjaolu, et paljudes majandusharudes suurenesid investeeringud, mida toetasid pärast mitmeaastast langust viimaks tõusule pööranud ettevõtete kasumid,» lausus ta.
Erilist rõõmu võib peaministri sõnul tunda selle üle, et Eesti tööturg on tugev – meie ettevõtted lõid eelmisel aastal hulgaliselt uusi töökohti, paljud inimesed leidsid endale töö ning vähenes palkade ebavõrdsus.
«Inimlikult on mul hea meel näha, et kahanenud on pikaajaline töötus, mis on inimestele emotsionaalselt raske ja viib nad sageli ka vaesusse. Loomulikult väärib märkimist veel inimeste tööviljakuse kasv, mis on omakorda võimaldanud palkasid tõsta,» ütles ta.
Ratase sõnul tuleb nüüd pingutada, et meie majanduse areng jätkuks ja kasv kujuneks võimalikult pikaajaliseks. «Oluline on, et Eesti majanduskasv oleks kaasav, looks võimalusi kõigile ühiskonna osadele ning jõuaks kõigi Eestimaa inimesteni. Suurema ühiskondliku võrdsusega kaasneb omakorda majanduse edasine areng,» lisas peaminister.