Lätlasest eurovolinik aastapäeva puhul: Eesti on tõestanud, et liidriks saamisel ei ole riigi suurus oluline
24. veebruar 2018, 08:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/02/23/7619087t1hae8e.jpg)
Ajal, mil meie Eesti sõbrad ja naabrid tähistavad oma riigi iseseisvusdeklaratsiooni 100. aastapäeva, kasutan omalt poolt võimalust vaadata tagasi, kui kaugele on Balti riigid selle aja jooksul jõudnud, kirjutab Euroopa Komisjoni asepresident, rahandusvolinik Valdis Dombrovskis.
Võitlus vabaduse eest ja iseseisvus, mis selle tulemus saavutati, oli üksnes teekonna algus. Ligi kaheks aastakümneks pärast esimest maailmasõda võtsid Eesti, Läti ja Leedu oma saatuse kujundamise enda kätte, arendades innukalt oma poliitilist ja majandussüsteemi ning kasvades rahvusvahelise kogukonna liikmetena.
Selle teekonna katkestas järsult Nõukogude Liidu okupatsioon, mis jäi kestma viieks pikaks aastakümneks. Maailma muutudes puhkes aga taas Baltikumi rahvaste vabaduspüüe ning ühiselt jäid nad kindlaks oma enesemääramise õigusele.
1990. aastatel taastatud iseseisvus võimaldas Baltikumi rahvastel uuesti ise määrata oma teekonda, mis sai lahutamatult seotuks Euroopa Liidu ja NATO liikmelisusega. See oli ainus viis lepitada geograafilist paiknemist ajalooga, olles sellega ka loogiliseks täienduseks meie riikide suveräänsusele.
Kui meid tabas majanduskriis, ei hakanud me teesklema, et kõik on hästi, vaid asusime otsustavalt oma majandust muutma. Võimalik, et meie ajalugu on õpetanud meile, et pigem tasub reaalsusega silmitsi seista, kui seda edasi lükata. Täieõiguslike euroala liikmetena oleme Euroopa tuumriikide hulgas - kuhu me ka kuulume -, ning suudame ära kasutada selle pakutavat stabiilsust ning võimalusi.
Väikesele riigile toob edu arukus ja strateegiline mõtlemine, oskus kasutada oma tugevusi ära. Eesti on näidanud kogu maailma, et riigi suurus ei ole takistuseks maailmas liidriks saamisel, Eesti puhul digiliidriks. Paljud Eesti e-valitsemise lahendused ja e-residentsuse programm on olnud teerajajateks terves maailmas. Need ideed on ühtaegu parandanud nii Eesti inimeste elu kui ka suurendanud Eesti riigi globaalselt jalajälge.
Sellised ettevõtted nagu Skype, Transferwise ja paljud teised on saanud palju kasu vabast ja innovatiivsest ettevõtluskeskkonnast, mis te olete loonud. Nüüd püüame teha kõik endast oleneva, et need innovaatilised ettevõtted saaksid kasvada pigem Euroopas, mitte lahkuda siit USA-sse või Hiinasse. Selleks peame tagama, et ELis oleks tõeline digitaalne ühisturg ning ettevõtted saaksid suuremaks kasvades sellest ka reaalselt kasu.
Me oleme väikesed ja avatud majandused, küll aga on meie inimressurss piiratud. Balti riikides elab kokku veidi üle kuue miljoni inimese. Meie eesmärgiks peaks olema, et nad kõik tunneksid end hinnatuna, kaitstuna ja suudaksid oma potentsiaali täiel määral realiseerida.
Me ei saa endale lubada, et need oleks odava tööjõu ja kahtlaste majandusstandarditega riigid, meie tulevikuedu saab üksnes põhineda teadmistepõhisel majandusel ning suure lisandväärtusega tööle. Me tahame, et meie innovaatilised ettevõtted jääksid Balti riikidesse ja looks siia uusi töökohti, samal ajal, kui nad konkureerivad globaalsel turul. Juba praegu on Eesti asunud ellu viima arengustrateegiat, mis põhineb tootlikkuse tõstmisel ning innovatsiooni, tehnoloogiasse, haridusse ning oskuste arendamisse investeerimisel.
Täpselt nii nagu Tallinn ei saa kunagi valmis, nii ei saa ka vaba, edukas ja õnnelik riik valmis. Kuid tänane päev on tähistamiseks! Tänane päev on nende inimeste suurepärane edulugu, kes on võitnud ajaloolise ebaõigluse ja töötavad nüüd selle nimele, et nende riik õitseks.
Ma soovin, et Eestil oleks järgmiseks sajaks aastaks rahu ja jõukust - kogu aeg -, ning et Eesti jääks igal viisil Euroopa südamesse.