Eesti suurim elektritarbija plaanib hiigelinvesteeringut

Estonian Cell tehas

FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Eesti suurim elektritarbija, Kundas asuv haavamassitootja Estonian Cell plaanib elektri suurtarbijate aktsiisisoodustuse seaduse vastuvõtmise korral alustada 17 miljoni euro suurust investeeringuteprogrammi.

Valitsus kiitis täna heaks muudatused, millega vähendatakse oluliselt suurtele elektritarbijatele mõeldud elektriaktsiisi. Majandusminister Kadri Simson ütles, et lisaks sellele tuleks tulevikus langetada ka suurtarbijate gaasiaktsiisi.

Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe ütles seepeale BNSile, et nende vaatevinklist on tegemist vaieldamatult positiivse sammuga. Nimelt maksavad nad reguleeritud energiamaksude ja võrgutasude tõttu igal aastal 4-6 miljonit eurot rohkem võrreldes sama tarbimismahuga tehasega Soomes, Rootsis, Saksamaal või Austrias. Mõju on rahaliselt suur, kuna Estonian Cell tarbib ligikaudu 2,5 protsenti kogu Eestis kasutatavast elektrist.

Elektriaktsiis on Lahe sõnul üks kolmest konkurentsivõimet mõjutavast tegurist taastuvenergia tasu ja võrgutasu kõrval. «Aktsiisile soodusmäära kehtestamine on loodetavasti esimene märgiline samm energiamaksude alandamiseks,» märkis ta.

Kui elektriaktsiisi soodusmäära eelnõu saab lähikuudel ka riigikogu heakskiidu, hakkab Estonian Cell ette valmistama investeeringuteprogrammi, mille kogumaksumus on enam kui 17 miljonit eurot. 

Lahe sõnul eeldavad täiendavad kasvuinvesteeringud suuremat ja astmelist muudatust energiamaksudes, mida praegune valitsus ka plaanib. «Kaugemasse tulevikku suunatult on meil arutelul olnud nii täiendavate tootmismahu pudelikaelte likvideerimine olemasolevas tehases kui teise liini ehk tehase rajamine olemasoleva kõrvale,» märkis ta.

Kuna viimane investeering oleks miljonites kolmekohalise numbriga, siis eeldab see tänasest suuremat õiguskindlust, aga ka oluliselt madalamaid energiamakse konkurentsivõimelise hinnaga tootmise tagamiseks. «Energiamaksude mõju on eriti oluline energiaintensiivsele eksportivale tööstusele. Nimelt ei maksa maailmaturul keegi Eesti toote eest seetõttu rohkem, et omahind reguleeritud komponentide võrra konkurentidest kõrgem on,» ütles Lahe.

Tagasi üles