/nginx/o/2018/02/15/7583117t1h2b3c.jpg)
Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõuniku Magnus Urbi sõnul tähendaks Eesti kaheks piirkonnaks jaotumine märksa suuremaid piiranguid raha jagamisel ning tõstaks ka toetuste jagamise administeeriumise kulu.
Mida eurorahade nimel Eesti pooleks löömine kaasa toob? Ministeerium selgitab
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
22. veebruar 2018, 11:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urb tervitab, et uue Euroopa Liidu eelarveperioodi eel on Eestiski seda puudutav debatt käivitunud. «Küll aga seni veidi ühekülgsest aspektist – kuidas kavaldada tänast süsteemi üle nii, et Eesti saaks vaatamata oma üldisele jõukuse kasvule ELi eelarvest rohkem vahendeid,» kirjutab ta rahandusministeeriumi blogis.
Hoolimata sellest, kas Harjumaa ja ülejäänud Eesti mõtteliselt eraldatakse, ei tasuks Urbi sõnul Euroopast tuleva toetuse vähenemist nii traagiliselt vaadata. Eesti on alates Euroopa Liiduga 2004. aastal ühinemisest olnud üks suurimaid kasusaajaid Euroopa Liidu eelarvest. Aastaks 2020, kui lõpeb praegune eelarveperiood, oleme saanud Eestile oluliste tegevuste elluviimiseks kasutada struktuurivahendeid kokku 7,2 miljardit eurot.
«Eeldada, et meie toetuste maht jääbki samale tasemele nagu seni (sõltumata arvestusmeetodist), tähendaks kaude meie senise majandusarengu tulemuste eiramist. Aga selle üle ei peaks olema kurb, sest tegelikult oleme olnud üsna edukad ning hea näide Euroopas sellest, kuidas struktuurivahendite toel piirkondade arengut edendada,» kirjutas analüütik.
Kui vaadata, kuhu on Eestis seni struktuurivahendeid investeeritud, siis Harjumaa on tõesti absoluutnumbrites tipus. Samas kui vaadata struktuurivahenditest makstud toetuse suurust maakonnas elaniku kohta, jaotusid toetused maakondade vahel palju ühtlasemalt kui absoluutsummasid võrreldes: enim vahendeid suunati Järvamaale, Tartumaale ja Hiiumaale. Harjumaa on selle näitaja alusel alles seitsmendal kohal.
Elukeskkonna ja inimkapitali arendamiseks eraldatud toetuste mahult elaniku kohta on aga Harjumaa hoopis eelviimasel kohal. Arvestades rahvastiku jaotumist Eesti sees, on seega struktuurivahenditest kasu saanud kogu Eesti ning jõukamale Harjumaale on elaniku kohta juba praegu investeeritud kohati keskmisest vähem.
Kunstlik Eesti lahutamine seob me käed
Urb on aga veendumusel, et Eesti kaheks piirkonnaks jaotamisel vähendaksime me kunstlikult võimalusi toetada olulisi investeeringuid Harjumaal. Samuti väheneks Eesti paindlikkus otsustada, millistel otstarvetel ja millises suuruses toetusraha millisesse piirkonda suunata.
«Juhul kui Harjumaale ei saaks struktuurivahendeid investeerida, muutuks näiteks märksa keerulisemaks kogu Eestit puudutavat struktuursete reformide toetamine, nagu haridusvõrgu korrastamine, kutseharidusreform või töövõimereform. Ka oleks raskendatud meie Tallinnas asuvate ülikoolide ning laiemalt teaduse ja innovatsiooni toetamine pealinna piirkonnas,» kirjutas Urb.
Arvestama peab ka seda, et Eesti kaheks piirkonnaks jagamine tähendab tõenäoliselt toetuste administreerimise senisest suuremat kulu ja keerukust. Administreerimise – sealhulgas toetuste jagamisega tegelevate ametnike tööjõukulu – pealt kokku hoitud raha oleks võimalik kasutada sisuliste eesmärkide saavutamiseks.
Samuti ei tea me praegu (ega teadnud ka 2015. aastal), kuidas struktuurivahendid järgmiseks, 2021. aastal algavaks EL eelarveperioodiks riikide ja piirkondade vahel jaotatakse. Võib öelda, et olukord on ka praegu üsna ettearvamatu.
Võimalik Eesti kaheks jagamine saab selgemaks tänavu varasuvel, kui Euroopa Komisjon peaks esitama oma ettepanekud Euroopa Liidu 2021. aastal algava mitmeaastase eelarveraamistiku kohta.
Kui pärast varasuvel esitatavaid Euroopa Komisjoni ettepanekuid peaks analüüs näitama, et praegusest erinev Eesti regionaalne jaotus oleks siiski põhjendatud, kaalub valitsus taotluse esitamist 2019. aasta esimesel poolel, mil on järjekordne võimalus regionaalset jaotust üle vaadata.
Kui valitsus otsustab taotluse esitada ja juhul kui Eurostat taotluse aktsepteerib (vaatamata sellele, et me kriteeriume ei täida, ka erandi põhjendamiseks mitte), on tõenäoline, et jaotus võib toetuste jagunemist hakata mõjutama alles 2028. aastal algaval rahastamisperioodil.