Moskva viitas raskustele Nord Streami rahastamisel

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Vene Föderatsiooni peaminister Vladimir Putin pidamas nõu Gazpromi tegevjuhi Aleksei Milleri ja aktsionäride nõukogu esimehe Gerhard Schröderiga.

FOTO: Reuters / RIA Novosti / Scanpix

Vene gaasiliidu juht ja riigiduuma asespiiker Valeri Jazev tunnistas eilsel pressikonverentsil, et maailma tabanud finantskriis võib suurte energiaprojektide teostumise muuta kallimaks ja lükata tulevikku.

Moskvas ajakirjanikega vestelnud saadiku sõnul on sellisteks projektideks näiteks Nord Streami gaasijuhe Läänemeres ja suur Štokmani gaasimaardla Barentsi meres, vahendas Helsingin Sanomat.

Jazev pidas samas siiski täiesti ilmselgeks, et need ettevõtmised viiakse lõpuks siiski ellu. «Need on tähtsad kogu maailmale – ja selleks neid tehakse. Kuid mingis etapis võivad need olla plaanitust kallimad,» selgitas ta.

Gaasiliidu juht meenutas ajakirjanikele, et nafta- ja gaasiväljasid arendatakse laenurahaga, ent turgude likviidsus on praegu eriti madal. Tema hinnangul võib maailmal kriisit väljatulekuks kuluda ühest kuni seitsme aastani.

Läänemere põhja gaasitoru paigalda kavatsevas Nord Streamis kuulub enamusosalus Moskva riiklikule monopolile Gazpromile, kelle kõrval on viiendiku suurused osalused ka sakslaste BASF/Wintershallil ja E.ON Ruhrgasisl ning veidi alla kümnendiku ka hollandlaste Gasuniel.

Nord Streami aktsionäride nõukogu teatas alles eelmisel nädalal, et projekt edeneb graafikus. Konsortsiumi avalike suhete eest vastutav Sebastian Sass kinnitas ka eile, et seni pole mingeid märke raskustest, kuid olukorda jälgitakse tähelepanelikult.

Läänemerre plaanitakse rajada kaks paralleelset torujuhet ning esimeses neist loodetakse gaasi transportima hakata juba aastal 2011. Projekti kogumaksumust on seni hinnatud 7,4 miljardile eurole, millest 30 protsenti on kaetud aktsiatega ja ülejäänud 70 protsenti laenurahaga.

 

Tagasi üles