Ligi peab möödunud aasta halvimaks seaduseks eelarvet: valitsus asus võlgu elades hääli ostma

Jürgen Ligi (vasakul)

FOTO: Mihkel Maripuu

Riigikogu liige Jürgen Ligi peab möödunud aasta halvimaks seaduseks riigieelarve lõdvendamise seadust, mis jätab praeguse koalitsiooni arved järgmiste valitsuste õlule. 

Riigieelarve baasseaduse muudatused tähendavad seda, et valitsus võib tulevikus majanduse elavdamiseks eelarve struktuursesse miinusesse lasta. Praegune valitsus asus seda kohe agaralt kasutama. Nii kadus Eestis reformierakonna valitsemise ajal kinnistunud arusaam eelarvetasakaalust kui pühast lehmast, mida keegi puutuda ei tohi.

Jürgen Ligi on siinkohal aga valitsuse suurim kriitik. Tema sõnul on see ilmselgelt halvim seadus, kuna see sidus riigi eelarve majandustsükli asemel võimutsükliga. Sellega hakkas riik majanduse stabiliseerimise asemel stabiliseerima hoopis oma võimu ehk ostma võlgu elades hääli, ütles riigikogulane.

«Enam ei kehti hea tava, et eelmine valitsus jätab järgmisele korras rahanduse, nüüd jagatakse lihtsalt raha «kohtadelt» laekunud soovide järgi,» kirjutas Ligi sotsiaalmeedias. Tema sõnul nõuab praegune majanduskonjunktuur riigilt hoopiski säästmist, mitte lisaks kulutamist. «Inflatsioon ja tööjõupuudus räägivad hoopis ülekuumenemisest, mitte elavdamise vajadusest, aga riigieelarve seadus vôimaldab riigil nüüd mängida lolli ja jätta arved järgmisele valitsusele.»

Parima ja halvima seaduse žürii, kuhu kuulusid Marti Aavik, Priidu Pärna, Ruth Oltjer, Jüri Saar, Allar Jõks ja Toomas Tamsar, valis 2017. aasta parimaks seaduseks riigihangete seaduse, halvima seaduse nimetusele oli tihedam rebimine: esikohta jagavad alkoholiaktsiisi tõus ja tulumaksureform.

Žürii jõudis järeldusele, et alkoholiaktsiisi tõstes eirati peaaegu kõiki hea õigusloome tava põhimõtteid: ei kaalutud mõjusid, halvustati asjatundjate hoiatusi, ignoreeriti alkoholipoliitika raamdokumendis kokkulepitut ja keelduti õppimast teiste riikide vigadest. Tagajärjeks on õiguslikult autistlik lahendus, millel on väga kõrge hind: saamata jäänud maksutulu, rääkimata mõjust rahvatervisele ja mainekahjust.

Halvima seaduse tiitli sai ka tulumaksureform, mis vastas žürii hinnangul paljudele pahelise õigusloome tunnustele. See seadus teeb lihtsa maksupoliitika keeruliseks ja raskesti mõistetavaks.

Tagasi üles