Kuigi Somaalimaad ei tunnista ükski riik, on ärimaailma heakskiitvat templit siiski kergem välja teenida.
Coca-Cola tunnistab Somaalimaad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Coca-Cola näiteks on väljastanud Somaalimaal juba teise litsentsi, mis katab ühtlasi ka naabruses asetsevat poolautonoomset Puntlandi – vaikiv tunnustus Somaalimaa toimivale majandusele.
Muqdishos baseeruv volitatud edasimüüja ei ole enam võimeline tegutsema, kuna Somaalia pealinn on muutunud liiga vägivaldseks.
Coca-Cola tunnustus ja usaldus võib julgustada investoreid enam, kui mis tahes poliitiline liigutus.
Käesolevaga on ilma Coca-Cola müügivolituseta veel vaid kaks riiki maailmas: Kuuba ja Põhja-Korea.
Somaalimaa ärimees ja Somaliland Beverage Industriesi omanik Ahmed Guelleh müüs Coca-Colat juba 26 aastat tagasi, kui piirkond Somaalia koosseisu kuulus. Siis puhkes sõda ja ta kaotas kõik.
2010. aasta lõpus sai Guelleh aga litsentsi tagasi ja varsti läheb jälle tootmiseks.
Guelleh’ viie-venna-grupp kujutab endast tüüpilist, üliedukat kaupmeesteperet. Nende 5 miljoni dollariline impordi-ekspordiäri toob sisse kõike alates kaerahelvestest kuni rehvideni. Välja saadetakse aga loomanahku ja viirukit.
Lisaks ollakse ühe laevandusettevõtte ja DHLi agendid.
Coca-Cola villimise tehas, mis maksis 10 miljonit dollarit, on üks esimesi Somaalimaale tehtud tööstusinvesteeringuid.
Tuttuued seadmed on pärit Austriast ja Itaaliast. Aastakasumit peaks tehasest kogunema 3,2 miljonit dollarit, Cocat (või selle sõsarjooke) täis pudeleid peaks tulema 11 000 tunnis.
Tööd saavad 130 inimest.
Tehase püstipanek oli üks omamoodi ettevõtmine. Somaliland Beverage Industries puuris kuue kuu jooksul 200 kaevu, kuni lõpuks vett leidis ja sellele käpa peale pani.
Jooke hakatakse pakkuma plastist, mitte klaasist pudelites, kuna klaasi pesemiseks kulub liiga palju vett. Ning ühtlasi võtaks klaaspudelite tagasisaamine «metsikust idast» aega mitu kuud.
Selle asemel tehakse nii: firma maksab kohalikele tühjade plastpudelite korjamise eest. Seejärel suunatakse pudelid Indiasse ümbertöötlemisele. India partnerid maksavad jäätmed kinni ja nii ollakse omadega tasa.
Somaliland Beverage Industries ütleb, et suudab langetada praegu Jeemenist toodud Coca hinda 40 protsenti, ja kinnitab, et Somaalimaa on üks hinnatundlikumaid paiku planeedil.
SBI tegevdirektori Gavin Dehningi sõnutsi pole probleem mitte asukoht, vaid riigi (mitte)tunnustamine. Lõuna-Aafrika mees, kes loobus oma 14-aastasest töökohast ja tuli tehast püsti panema, on pidanud pidevalt võitlema piraatide poolt põhjustatud paha maine ja diplomaatiliste suhete puudumisest tulenevate raskustega.
Kord juhtus nii, et firmal lõppes otsa bituumen, septiku võõpamine oli aga pooleli. Bituumenit tuli oodata kolm nädalat, kuna laevu randub mereröövlite tõttu harva.
Kaksteist India rauatöömeest, keda ehitusel hädasti vaja oli, ei saanud reisiluba, kuna India võimud ajasid Somaalimaa segamini selle anarhilise naabriga, kuhu indialastel ei soovitata sõita.
Dehning ütles aga, et Somaalimaa sadamates on parim ja kiireim teenindus, mida ta kusagil Aafrikas iial kogenud on. Altkäemaksu ei nõutavat üldse.
Samuti lubab ta igati ületada Coca-Cola kvaliteedinõuded. «Bränd ei tohi ühe väikese maa pärast rikutud saada,» ütleb Dehning.
Copyright The Financial Times Limited 2011.