VIDEO arhitekt Eestile pakutud märgist: leidsin ta juba lapsena maakaardilt (8)
21. veebruar 2018, 19:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arhitekt Mai Šein pakkus vabariigi 100. aastapäeva puhul Eestile välja uue märgi – Eestimaad hoidev naisterahvas, haldjas või tüdruk.
«Mina ise olin ka laps, kui seda pilti nägin. Mängisime mängu, et mida leiame maakaartidelt huvitavat. See selleks, sinna ta kadus ja jäi. Aga suhteliselt kaua olen seda kaasas kandnud,» rääkis arhitekt Mai Šein, kes koolilapsena esimest korda märkas, et Läänemere kontuurist joondub välja naise figuur, kes Eestit oma peopesal hoiab.
«Ka kõigil neil, kes on näinud Läänemere kontuurides kas põlvitavat naist või mingit muud kujundit, on ju olnud sama võimalus, mis minul – pakkuda välja konkreetne lahendus ja ettepanek,» ütles ta.
Märki, mida ta endaga juba pikka aega on kaasas kandnud, hakkas ta joonistama umbes aasta aega tagasi. Tõuke andis nii Eesti Vabariigi 100. aastapäeva saabumine kui ka veidi õnnetu saatus Eesti motiivi rändrahnuga, mida väga hästi vastu ei võetud. Märk ja video said tehtud üheskoos arhitektide Ivo-Ott Hirvesoo ja Anna-Maria Montoneniga.
Šeini sõnul on sümbolid olulised – nad on emotsionaalsed ja peavad olema lihtsad ja tekitama ka teatud äratundmisrõõmu. «Midagi pikalt ei pea juttu juurde rääkima. Ka äratundmisrõõm – et kuidas mina seda märganud ei ole või just vastupidi – olen märganud,» rääkis Mai. «Ma arvan, et selline kuvand peab inimesi emotsionaalselt puudutama, ta peab kandma endas lugu, millel on ühendav ja kõiki inimesi puudutav sisu,» kirjeldas ta.
Ka enda kätel Eestit hoidev naine on tekitanud inimestes Šeini sõnul erinevaid mõtteid. Mõni on uurinud, et miks ta just Venemaa poole on suunatud. Teine jällegi küsinud, et kas põlvitav naine ei ole märk orjapõlvest? «Aga keegi võiks siis sinna merepinnale proovida joonistada püstiseisva kuju või kitarri või püssi käes hoidva kuju,» vastas arhitekt selle peale. «Mina nägin siin väga sügavat sümbolit, meie väikese Eestimaa lugu,» märkis ta.
Šeini sõnul võib seda märki kasutada erineval moel, näiteks nii, et naine hoiab enda käel mõnda maakonda. Arhitekt näeks seda märki lennujaamas, sadamas, rongijaamas - kust iganes käib läbi palju inimesi ja välismaalasi.