Kui 100 aastat tagasi veeti Eesti raudteede kaudu ligi miljon tonni kaupu aastas, siis möödunud aastal 27,3 miljonit tonni. Tipuaegadele 2007. aastal jäädakse veel aga kõvati alla.
100 aastat raudteel: kaubamahud on kasvanud mitukümmend korda
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
20. veebruar 2018, 15:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastal 1920 veeti Eesti raudteedel 921 000 tonni kaupa, millest peamise osa moodustas puit. Järgnesid põlevkivi, kivisüsi, koks ja toidukaubad, selgub statistikaameti andmetest.
Kui pärast pronksiööd on kaubavedu Eesti raudteedel pidevalt vähenenud, siis möödunud aasta tõi kaasa kaubamahu 8 protsendilise kasvu, nagu öeldud 27,3 miljoni euroni. Enim tõusis riigisisene kaubavedu.
Üle poole raudteel veetavast kaubast hõlmab tänapäeval toornafta ja põlevkivi vedu, enamik sellest on riigisiseselt transporditava põlevkivi. Olulise osa raudteevedudest annavad ka lämmastikuühendid ja väetised ning vedelad rafineeritud naftatooted. Puidu ja toiduainete osatähtsus on muutunud marginaalseks.
Võrreldes selle sajandi algusaastatega on raudtee kaubamahud siiski veel väikesed. Näiteks veeti aastatel 2002-2005 raudteel kaupa ligi 70 miljonit tonni aastas. 2014-2017. aasta tulemused sarnanevad aga pigem 1990ndate algusega.
Transiitkaupadest veeti peamiselt naftatooteid Venemaalt Eesti sadamatesse. Venemaa on lubanud lõpetada 2018. aastaks täielikult naftatoodete ekspordi Baltimaade sadamate kaudu, naftasaaduste vedamine läbi Eesti on juba praegu minimaalne.