USA ametnikud lähevad Lätti rahapesu seisu klaarima

Rahapesu

FOTO: SCANPIX

USA ametnikud peaksid kahe nädala jooksul tulema Lätti, et täpsustada ABLV Banki rikkumisi, ütles Läti majandusminister Arvils Ašeradens esmaspäeval teleusutluses.

Minister tunnistas, et praegune olukord Läti finantssektoris ei ole hea ning sellel on mitmeid põhjuseid. «Esiteks, meie USA kolleegid tulevad kahe nädala jooksul, et selgitada neid rikkumisi ja täpsustada, mida edasi peaks tegema. Teiseks on ABLV Bank Euroopa Keskpanga (ECB) otsese järelevalve all ning ei ole selge, kuidas seda kriisi hallata, sest Läti keskpanga juht ei ole tööpostile naasnud. Peame mõtlema, kes ECB-ga töötab ja kuidas seda olukorda hallata,» sõnas minister.

Ašeradensi sõnul ei ole valitsusel plaanis investeerida panka riigi raha. «Kõik, mis ma praegu öelda saan on see, et tegu on süsteemse pangaga ja sellel on tõenäoliselt tagajärjed. Praegu paluksin olukorda mitte liialdada ja otsida võimalikke lahendusi panga tegevuse stabiliseerimiseks,» ütles ta.

Ta märkis, et väga tähtis on esmaspäevane korruptsioonitõrjeameti (KNAB) pressikonverents ning Läti on nüüd maailma rambivalguses. «Ootame huviga KNAB-i hinnangut olukorrale, et me valitsusena saaksime oma positsiooni formuleerima hakata, sest praegu me tugineme meedia andmetele, mis on tihti vastakad,» lausus majandusminister.

Ašeradens nõustus ka rahandusministri Dana Reizniece-Ozola hinnanguga, et kui Ilmārs Rimšēvičs ei astu keskpanga juhi kohalt tagasi, kahjustab see Läti rahvusvahelist mainet.

«Loodame siiski, et Läti Panga juht otsustab oma algatusel olukorda päästa. On aga tõsi, et seadused annavad Läti Panga juhile ametiajaks pea piiramatu mandaadi. Ta saab ametist tagandada vaid kahel juhul – kui ta sureb või süüdi mõistetakse,» märkis Ašeradens.

Läti peaminister Māris Kučinskis ütles esmaspäeval, et nädalavahetusel korruptsioonitõrjeameti (KNAB) poolt kinni peetud Läti Panga juhi Ilmārs Rimšēvičsi ametis jätkamine oleks süüdistuste tõsiduse tõttu mõeldamatu.

Läti korruptsioonitõrjeametnikud pidasid Rimšēvičsi kinni laupäeval. Kohaliku meedia andmeil otsisid korruptsioonitõrjebüroo (KNAB) agendid päev varem läbi Rimšēvičsi kodu ja tema kontorid keskpangas.

USA rahandusministeeriumi finantskuritegude õiguskaitse võrgustik (FinCEN) teatas möödunud nädalal, et Läti ABLV pank on USA Patriot Acti alusel rahapesu suhtes esimesse riskirühma kuuluv ja tegi ettepaneku keelata USA-s panga jaoks või selle nimel korrespondentkonto avamise ning omamise.

Võrgustiku raportis tuuakse välja, et ABLV on seadnud rahapesu oma äritegevuse alustalaks. ABLV-i juhatus lubab pangal ja selle töötajatel orkestreerida rahapesusekeeme, mis on olnud seotud Põhja-Korea tuumaprogrammi rahastamisega ja ebaseadusliku tegevusega Aserbaidžaanis, Ukrainas ja Venemaal, märkis FinCEN.

FinCEN süüdistas panka ka Läti rahapesu ja terrorismi vastaste seaduste jõustamise takistamises ja Läti ametnikele pististe maksmises. Pank on kõiki süüdistusi eitanud ja teatanud, et viimastel aastatel on sisekontrolli oluliselt parandatud.

Vastavalt Euroopa Keskpanga (ECB) juhistele, otsustas Läti finantsjärelevalve 18. veebruaril erakorralisel istungil peatada ajutiselt kõik ABLV panga tehingud. Piirangud kehtivad kõigi valuutade puhul alates esmaspäevast.

Pank on Euroopa Keskpanga otsese järelevalve all ning tegu on esimese korraga alates euroala pangandusjärelevalve rolli saamisest 2014. aastal, kui ECB otsustas mõnele pangale moratooriumi kehtestada.

ABLV on varade poolest Läti suuruselt kolmas pank. Selle võlakirjad on märgitud Nasdaq Riia börsi võlakirjanimekirjas. Esmaspäeval peatasid Nasdaq Tallinna ja Riia börsid panga liikmelisuse börsil.

Keskpanga juhi ja ABLV juhtumite seotusest ei ole teatud.

Tagasi üles