Reinsalu: tankistide probleem vajab lahendust (2)
16. veebruar 2018, 15:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/02/08/7554619t1h3106.jpg)
Justiitsminister Urmas Reinsalu tutvustas valitsuskabineti liikmetele vastutustundetu ettevõtluse vastaseid meetmeid, millega soovib vähendada tankistide kasutamist ettevõtluses ja parandada ärikultuuri tervikuna.
«Vastutustundetult käituvad ettevõtjad, kes jätavad kergekäeliselt oma majandustegevusega võetud kohustused võlausaldajate kanda, on tõsine probleem, mis vajab lõplikku lahendamist,» ütles Reinsalu pressiteate vahendusel.
Ta märkis, et Eestis tegutseb aktiivselt umbes 700 tankisti, kellele kuulub rohkem kui 10 000 äriühingut koguvõlaga 355 miljonit eurot. «Seda probleemi ei saa lahendada üks ministeerium, siin on vaja kõigi teiste, eriti majandus- ja kommunikatsiooni-, rahandus- ja siseministeeriumide toetust,» leiab Reinsalu. Probleemi lahendamiseks pakub justiitsministeerium omalt poolt välja ettepanekutepaketi.
Näiteks tuleks äriühingu juhatuse liikmele kehtestada seaduses täiendavad nõuded, näiteks ei saa äriühingu juhatuse liikmeks inimene, kelle poolt juhitav ettevõte pole esitanud seaduses ettenähtud tähtajaks majandusaasta aruannet. Või kui selle ettevõtte, mille juhatuse liige ta on, pankrotimenetlus jääb välja kuulutamata raugemise tõttu ja pankrotiavaldust pole esitanud võlgnik ise.
Ühtlasi plaanitakse muudatustega lühendada vabatahtliku likvideerimismenetluse tähtaegu ning luua piirang, mille kohaselt ei saa äriühingu osa võõrandada, kui äriühingul pole täidetud aruandekohustus. Lisaks ei saa kavandatava muudatusega ettevõtte juhatusse ega nõukokku kuuluda kinnipeetavaid.
«Soovisingi kabinetikaaslastelt tagasisidet, kas välja pakutud meetmed aitavad erinevates valdkondades parandada võlgnike vastutustundlikku käitumist, aga samas ei tohiks need ülemääraselt mõjutada ausaid, kuid ärilise ebaõnne tõttu kannatavaid ettevõtteid,» märkis ta.
Praktikas on levinud olukord, kus äriühingu kogu likviidne vara nii-öelda kanditakse välja majanduslike raskuste korral ja seejärel võõrandatakse osalus ühingus kolmandale isikule, kes pakub varjatult äriühingu «suretamise teenust». Pärast müügiprotsessi nimetatakse äriühingu juhatusse niinimetatud tasustatud tankist.
Valitsus otsustas panna justiitsministeeriumile ülesandeks arutatud ettepanekute pinnalt alustada muudatuste väljatöötamist.