Erikomisjoni liikmeid hämmastab, et Eesti kaheks jagamist on seni vaka all hoitud Lisatud graafikud!

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE)

FOTO: Sander Ilvest

Tänahommikusel riigikogu erikomisjoni istungil selgus, et Eestil oleks olnud võimalus taotleda Eurostatilt riigi kaheks piirkonnaks jagamist järgmiseks eurotoetuste perioodiks juba 2015. aastal, kuid toonane rahandusminister otsustas sellest ilma laiema aruteluta loobuda. Kui nüüd Eesti peaks selle kasuks otsustama, rakenduks see alles järgmise rahajagamise perioodi keskpaigas.

«Meil oli väga huvitav arutelu, päris põhjalik,» sõnas vahetult pärast tänahommikust istungit riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Aivar Sõerd (RE). Lisaks neljale komisjoni liikmele osalesid tänasel kohtumisel veel ka nii rahandusministeeriumi kui ka riigikontrolli esindajad.

Sõerdi sõnul on praegu viimane aeg teemat arutada, kuna juba on asutud paika panema 2020. aasta järgset ELi eelarvet. Kuna on teada, et Eesti liigub järgmise perioodi jooksul üleminekuriikide sekka, kelle SKT on kõrgem 75 protsendist ELi keskmisest, tooks see praeguste arvestuste järgi kaasa Eesti euroraha vähenemise kolmandiku võrra.

«Kui me hakkame taotlema Eurostatilt Eesti kaheks jagamist struktuuritoetuste mõttes, siis me võidaksime päris palju. See võit on alates 150 miljonist kuni 500 miljonini, isegi kuni 700 miljonini,» kirjeldas Sõerd. See ühtlasi on ka suurusjärk, mida Eesti muidu ühe piirkonnana jätkates kaotaks.

Suurim negatiivne mõju on aga seotud Harjumaa tulevase kaotusega. «Harjumaa saab ju ka praegu umbes kolmandiku ELi toetustest, kuid pooleks jagamisel Harjumaa kaotab suurusjärgus 20 korda võrreldes praegusega,» märkis Sõerd. Maksimaalne summa, mida Harjumaal uuel perioodil pärast kaheks piirkonnaks jagamist saada oleks, küündiks vaid 70 miljonini.

Vaata graafikult, kui palju erineb Tallinna ja Harjumaa palgatase ülejäänud Eestiga.

 

Suurimateks kaotajateks seejuures oleksid Tallinnas asuvad ülikoolid, kuhu liigub suur osa Eestile eraldatud teadusarendusrahast ja kuhu riik väljaspool eurotoetusi ei olegi väga palju investeeringuid suunanud. Oma löögi annaks vähenev euroraha ka Harjumaal sotsiaalhoolekandele. «Võimalik, et kaotaks ka mõned suuremad objektid transpordi või isegi energeetika valdkonnas,» nentis Sõerd.

Eesti loobus võimalusest 2015. aastal

Kuivõrd istungil leidis käsitlemist ka teiste Ida- ja Kesk-Euroopa riikide praktika, selgus sellest mõndagi üllatavat ka Eesti kohta. Näiteks Leedu taotles struktuuritoetuste jaoks kaheks jagamist ja  selle ka sai. Leedu jagati sellega Vilniuseks ja ülejäänud riigiks. Küll aga andis Leedu oma taotluse sisse juba 2015. aastal, sest kogu protsess võtab aega kolm aastat.

«Selline territooriumiteks jagamine käib voorudena,» selgitas Sõerd. Eelmine oligi 2015. aastal, kui iseenesest oleks olnud ka Eestil võimalus seda taotleda, kuid millegi pärast otsustas toonane rahandusminister sellest loobuda. «Selgus ka – mis mulle oli uudiseks ja üllatuseks –, et Eesti ei asunud seda jagamist taotlemagi,» lausus Sõerd, kes leiab, et selline samm on isegi skandaali maiguga.

Kui nüüd Eesti peaks otsustama kahe piirkonna kasuks, saaks taotluse sisse anda alles 2019. aasta veebruaris, mis tähendab, et see rakenduks alles järgmise euroraha perioodi keskpaigast. «Meie saaks teoreetiliselt oma otsuse alles aastal 2021, aga selleks ajaks on uus eelarveperiood alanud, nii et me mingil juhul ei mahu kohe oma kahe territooriumiga sinna uude eelarveraamistikku.»

Küll aga ei olnud Sõerd ainus erikomisjoni liige, kelle jaoks tuli info selle kohta, et Eestil oli juba varem võimalus vähemalt kaaluda riigi kaheks jagamist uuest eurotoetuste perioodist, täieliku uudisena. «Mind hämmastas see, et selline tõsine teema on jäänud kuidagi ka meedia fookusest välja,» lausus pärast erikomisjoni istungit selle sotsiaaldemokraadist liige Inara Luigas.

«Tegelikult on siin kaalutud ju Eesti kaheks jagamist mitte ainult elanike arvu järgi, vaid ka sotsiaalmajanduslikel ja teistel kaalutlustel,» lisas ta. Luigase kindel soov on, et see teema liiguks edasi ka suuremasse komisjoni ning sel teemal toimuks laiem arutelu. «Sellised teemad mitte ainult võiksid, vaid peaksid tulema sealt valitsuse tasandilt ka riigikogusse.»

See on tema hinnangul arutelu, mida tuleks ühiskonnas põhjalikumalt pidada. «Rahandusministeerium pidi ju 2015. aastal võtma vastuse otsuse. Miks jäi selline otsus, et ikkagi ei taotleta, kuigi võimalusi on?» tahab Luigas sarnaselt Sõerdiga teada.

Harjumaa on juba piisavalt arenenud

Ühtlasi tõdes Luigas, et kuigi Eesti kaheks jagamise suurim kaotaja rahaliselt oleks Harjumaa, tuleks vaadata suuremat pilti. «Suureks plussiks on ikkagi see, et see annab võimaluse Euroopa Liidu vahendeid suurendada arenguks just ülejäänud Eestile. Sotsiaalmajanduslikust aspektist vaadatuna on töötus ja muud probleemid ikkagi Ida-Virumaal, Kagu-Eestis,» põhjendas Luigas.

Ta on veendunud, et ükski eestlane ei koli maapiirkonnast ainuüksi sellepärast ära, et kuskil mujal tohutult palju raha teenida, vaid pigem sellepärast, et need jäävadki arengus maha. «Ma olen alati olnud seda meelt, et me ei tohiks kuhjata Eesti inimesi ja kõiki saavutusi ainult Tallinna – see ei ole Eesti kontekstis üldse mõistlik.»

Vaata graafikult lähemalt, kui palju Eesti SKTst tuleb Harjumaalt ja Tallinnast.

 

Ta märgib, et juba on näha, kui geograafiliselt mahajäänud on ülejäänud Eesti on Harjumaast ja see annab hulgaliselt põhjusi, miks peaks Eesti kaheks jaotamist siiski kaaluma. «Harjumaa on juba praegu nii kõvasti ülejäänud Eestist ette arenenud. See eriti suur lõhe arengutes Harjumaa ja Lõuna-Eesti vahel vajab rohkem toetamist,» ütles Luigas, kes on just Lõuna-Eestist riigikokku tulnud.

Ka märkis ta, et Eesti kaheks jaotamine aitab edaspidi teha läbimõeldumaid otsuseid selles osas, kuhu raha täpsemalt paigutama peaks, mitte seda kulutama lihtsalt sellepärast, et see raha on olemas. «Minu meelest see Harjumaa küll ei kaotaks, vaid pigem vaataks oma seniseid rahajagamise mehhanisme korrektselt üle,» kirjeldab Luigas.

Löök Harjumaale võib ülejäänud Eesti võidu üles kaaluda

Luigase seisukohta ei paista jagavat aga erikomisjoni kuuluv EKRE-lane Henn Põlluaas. «See on üsna keeruline teema,» tõdes ta. Põlluaas möönis, et ühtepidi võib tunduda, et olukorras, kus Eesti keskmine jääb väljaspool Harjumaad kuskil 50 protsendi juurde SKTst ja Harjumaal üle 75 protsendi, toob kaheks jagamine Eestile tervikuna kaasa olulise rahalise võidu.

Teisalt tuleb aga arvestada koos sellega, et Harjumaale eraldatavad eurotoetused langevad oluliselt. «See tähendaks aga seda, et me peaksime puhtalt enda eelarvest seda puudujääki katma ja selleks me ei ole võimelised ja järelikult kogu teaduse rahastus, ülikoolid, sotsiaal, haridus ja meditsiini valdkond jääks ilma rahata,» märkis Põlluaas.

Vaata graafikult lähemalt, kui suur on tööhõive Harjumaal võrreldes muu Eestiga.

 

Nii leiabki riigikogulane, et kui regioonideks jaotamine toob kaasa Tallinna ja Harjumaa eurorahast ilma jätmise, siis ei ole see kõige mõttekam samm. «Seda enam, et seda raha me saaksime kasutada mujal, aga mitte päris sellel otstarbel, nagu me tahaks või sooviksime,» sõnas ta. Näiteks Tallinnale mõeldud teadusrahastus jääks siis üldse kasutamata.

Ka märkis Põlluaas, et sarnaselt Leeduga on erinevaiks piirkondadeks jagamist juba varem taotlenud ka Tšehhi ja Slovakkia ning viimane on selles valikus pigem pettunud. «Seal ei ole see täitnud nende lootusi. Bratislava on neil ka väga arenenud ja jõukas regioon, aga ülejäänud riigis on vahed veel suuremad kui Eestis,» kirjeldas ta.

Kuigi Slovakkias on 2014. aastast läinud nüüd tõesti rohkem euroraha maapiirkondadele, ei ole see toonud kaasa majandusarengut. «Nende kogemus ei ole kuigi julgustav,» tõdes Põlluaas.

Kuivõrd tänasel riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil osalesid ka rahandusministeeriumi ametnikud ja riigikontrolli esindajad, lepiti istungi lõpuks kokku, et kui mitte enne, siis vähemalt maikuus, kui tuleb välja Euroopa Komisjoni ametlik seisukoht järgmise eelarveraamistiku kohta, tuleb teemat juba värskema info ja numbrite valguses edasi käsitleda.

Loe ka neid

Tagasi üles