Väikesed õlletootjad peavad kasvu jõuga tagasi hoidma

Põhjala juht Enn Parel vanas pruulikojas, mis jääb ettevõttele selgelt liiga kitsaks.

FOTO: Mihkel Maripuu

Eesti väikeõlletootjate sõnul tahaksid nad rohkem toota ja välisturgudele minna, aga tänase riikliku aktsiisierisuse tõttu peavad nad end jõuga tagasi hoidma.  

Eesti riigis kehtib väikepruulikodadele, kes toodavad aastas vähem kui 600 000 liitrit õlut, oluline maksusoodustus. Kui suurtootjad maksavad täiega, peavad nemad tasuma vaid 50 protsenti õlleaktsiisi tavamäärast. 

See toimis niimoodi aastaid, kuid nüüd kurdavad Eesti väikepruulikojad, et 600 000 liitrist kipub neile väheks jääma. Kuigi aktsiisisoodustuse laeni pole praeguseks jõudnud veel ükski väiketootja, on nad kindlad, et peagi see juhtub. 

Seetõttu kirjutas Eesti Väikepruulijate Liit kirjas rahandusministeeriumile, et tänane süsteem hoiab neid tagasi, kuna soodusaktsiisi piiri ületamisel ootaks neid maksukoormuse kahekordistumine.

Samas peavad nad ebaõiglaseks, et 600 000 liitrist veidigi rohkem tootes koheldaks neid maksude tasumise mõttes võrdväärselt A. Le Coqiga ja Saku Õlletehasega, kes pruulivad aastas 100 miljonit liitri õlut.

Nii soovivad väikepruulid, et väiketootjale kehtestatud aktsiisikingituse piiri tõstetakse. Üks variant oleks eeskuju võtta Soomest, kus kehtib väikespruulikodadele astmeline maksusoodustuse süsteem. Sarnaselt Eestiga peavad seal kuni 600 000 liitrit tootvad pruulikojad tasuma vaid poole aktsiisist. Kuni 2 miljoni liitrine aastatoodang annab 40-protsendilise soodustuse, kuni 3 miljonit liitrit 30-protsendilise soodustuse ja nii edasi.

Teine variant oleks eeskuju võtta Lätist, kus kehtib 50-protsendiline soodustus õlletootjatele, kelle toodangumaht jääb alla miljoni liitri aastas. Samas need, kes toodavad rohkem, kuni 5 miljonit liitrit, saavad esimeselt miljonilt endiselt 50-protsendilise kingituse. 

Eesti väikepruulid soovitavad meile eeskätt Soome süsteemi. See soodustaks nende sõnul uue konkurentsivõimelise tööstusharu arengut, looks uusi töökohti ja edendaks väikeettevõtlust peamiselt väljaspool Tallinna.

Kuna ükski väikepruulikoda pole Eestis kehtiva aktsiisisoodustuse piirini (600 000 liitrit) veel jõudnud, puuduks muudatustel igasugune negatiivne mõju riigieelarvele, kinnitasid nad.

Samas võiks see riigile potentsiaalselt tuua rohkem käibemaksu ja tööjõumakse, kuna aktsiis moodustab reeglina käsitööna valmistatud õlle, siidri või veini hinnast ainult 5-6 protsenti, aga käibemaks 20 protsenti.

Eesti suurimad väiketootjad on Põhjala Brewing, Sori Brewing Estonia, Lehe Pruulikoda, 59N Brewing, Pühaste Pruulikoda, Hiiumaa Pruulikoda, kelle toodangumaht ei ületa praegusel ajal 500 000 liitri piiri. Suurimate väiketootjate aastatoodang jääb näiteks Saku Õlletehase mahule alla umbes 200 korda.

Eesti Väikepruulijate Liidus on kokku 36 liiget, kellest 28 tegutsevad väljaspool Tallinna. Kokku on Eestis rohkem kui 50 õlle, siidri või veini tootmisega tegelevat ettevõtet, kes toodavad enamasti suures osas ekspordile orienteeritud tooteid ja pakuvad tööd ligikaudu 200 inimesele.

Loe ka neid

Tagasi üles