Väikekaupmeeste liidu juhatuse liikme Riho Maureri sõnul levib maapoodide kohta rida sotsiaaldemokraatlikke müüte, mis ei vasta tõele. Näiteks see, nagu elatuks maapoed vaid viinast ja tubakast.
Väikekaupmehed: maapoed ei elatu vaid viinast ja tubakast
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
12. veebruar 2018, 12:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maurer, kes on ka Eesti suurte alkoholipoodide nagu Superalko ja Cityalko üks omanik, ütles, et tõsi, alkohol ja tubakas annavad olulise osa maapoodide tulust, mis aitab püsikulusid katta ja nina vee peal hoida. See tuleneb aga maapoodide logistilisest eripärast.
Ettevõtja selgitas, et kui suurtes linnamarketites käib kaubaauto mitu korda päevas kaupa toomas, siis maapoodides reeglina vaid paar korda nädalas. Seetõttu ongi maapoodide valikus esindatud just pika säilivusajaga tooted nagu tubakas ja joogid, sealhulgas alkohol.
Teise müüdina on Maureri kõrva riivanud väide nagu pannakse maapoed nagunii kinni, sest inimesed kolivad linna ja maale jäävad vaid joodikud. Ta vastas, et enamus maapoode, mis ei suutnud majanduslikult toime tulla, suleti juba aastaid tagasi.
Uue sulgemislaine põhjus on aga selgelt piirikaubandus. «See on tekitanud maapoodidele liiga kalli hinna imago ja pannud kliendid tegema regulaarselt mahukaid sisseoste piiripoodides,» ütles mees.
Kui juba Läti piiripoodi minna, ei piirdu kliendid vaid alkoholi ja tubakaga, vaid hangivad sealt samast ka toiduained. See tähendab aga seda, et Eesti maakauplestel on üha keerulisem hoida tootevalikus lühikese säilivusajaga kaupa ja värsket kaupa.
Maurer selgitas, et kõigil toodetel on nö logistilised miinimummäärad, millest alates on kaubaauto nõus üldse maakauplusse kaupa tooma. Kui maapoe tellimused langevad alla kriitilise taseme, pole tarnijatel enam mõtet tulla. Nii peavad maapoed uksed kinni panema, märkis Maurer.
Seega, möönis ta, ei ole maapoodide sulgemise põhjuseks üksnes inimeste liikumine maalt linna, vaid see, et riigi range aktsiisipoliitika on nende konkurentsivõimet kõvasti kahjustanud. Kliendid on siirdunud Lätti alkoholi ja tubakat tooma ning ostavad sealt samast kaasa ka muud eluks vajalikud kaubad.
Väikekaupmeeste liidu andmetel on ainuüksi möödunud aastal uksed kinni pannud 35 maakauplust üle Eesti. Kuigi paljud neist asuvad kesk-Eestis ja isegi saartel, on peamine sulgemise põhjus Maureri sõnul just piirikaubandus.
«Kindlasti on peale piirikaubanduse lisaks ka muid mõjusid nagu elanikkonna vähenemine, tarneprobleemid ja muud, aga eeldan, et piirikaubanduse mõju on üks määravamaid tegureid ja oli üks peamisi sulgemise põhjuseks kõigis nendes kauplustes,» ütles ta.