Valitsus algatas hiigeltrahvide eelnõu

20-naelased rahatähed

FOTO: PantherMedia / Scanpix

Riigikokku jõudnud seaduseelnõu tõstab teatud rikkumiste korral maksimaalseid trahvimäärasid enam kui 10 000 korda ning lubab ka eraisikutele teha miljonitrahve, kirjutab Ellex Raidla advokaat Sandra-Kristin Noot.

Euroopa Liidu nõuete täitmiseks esitas valitsus eelmisel nädalal Riigikogule karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega võimaldatakse teatud rikkumiste eest kohaldada väärteokaristusena rahatrahvi kuni 20 miljonit eurot, protsendina ettevõtte käibest või kuni kolmekordses rikkumise tulemusena saadud kasu või ärahoitud kahju ulatuses. Tähele tuleb panna seda, et miljonitrahvid kohalduvad nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele.

Võrreldes praegu kehtivate väärteokaristustega, on tegemist ulatusliku muudatusega. Täna võimaldab kehtiv karistusseadustik füüsilist isikut karistada kuni 1200-eurose ning juriidilist isikut kuni 400 000-eurose trahviga.

Kavandatava muudatuse tulemusena kerkivad rahatrahvi ülemmäärad teatud valdkonna väärtegudes seega enam kui 10 000 korda. Eelnõu kohaselt saaks tulevikus väärteokaristusena kohaldada kuni mitmekümne miljoni euro suurust ning teatud juhtudel isegi suuremat rahatrahvi näiteks krediidiasutustele, väärtpaberituru osalistele, samuti ettevõtetele, kes peavad järgima rahapesu- ja andmekaitsenõudeid, ning teatud koosseisude puhul isegi mis tahes isikutele.

Kavandatavad muudatused mõjutavad erinevaid finants- ja andmekaitsealaseid väärtegusid kolmest aspektist. 

Esiteks muudetakse hiigeltrahvide eelnõuga koheselt kahe väärteokoosseisu – karistusseadustiku siseteabe väärkasutamise ja turumanipulatsiooni - trahvide ülemmäärasid.

Seal on rahatrahvi kasv märgatav. Näiteks on siseteabe väärkasutamisega tegemist, kui mistahes isikule (teatud juhtudel isegi näiteks ettevõtte koristajale) saab teatavaks äriühingu, mille aktsiatega kaubeldakse Eesti turul, avalikustamata siseteave ning ta teeb seda teavet vallates tehinguid või soovitab kolmandal isikul seda teha.

Sellisel viisil tegutsedes saavutab isik väärtpaberiturul ebaõiglase eelise. Füüsiline isik ei riski sellisel juhul enam 1 200-eurose, vaid 5 miljoni euro suuruse rahatrahviga. Juriidilise isiku 400 000-eurosest ülemmäärast saab 15 miljonit eurot või 15 protsenti ettevõtte käibest, kui viimane peaks suuremaks osutuma. 

Teiseks loob hiigeltrahvide eelnõu aluse selleks, et peatselt jõustuvas isikuandmete kaitse üldmääruses (GDPR) sätestatud hiigeltrahve oleks võimalik ka Eestis kohaldada. Sellega seoses on hetkel kooskõlastusringi läbimas isikuandmete kaitse seaduse eelnõu, millega nähakse muuhulgas ette miljonitrahvid näiteks isikuandmete töötlemise põhimõtete rikkumise, andmesubjekti õiguste rikkumise, isikuandmete edastamise korra rikkumise ja Andmekaitse Inspektsiooni korralduse täitmata jätmise eest. 

Euroopa Liidu direktiivide ja määruste loetelud tegudest, mille rikkumise korral peab olema võimalik trahvi kohaldada, on üpris pikad.

Seega kolmandaks võib prognoosida, et kõrgete trahvidega võivad tulevikus olla karistatavad ka mitmeid teised väärteokoosseisud. Ühe võimaliku näitena võib tuua finantsasutuse seaduses sätestatud teabe mittenõuetekohase esitamise. Samuti võib hiigeltrahviga karistatavaks saada kohustatud isiku poolt rahapesukahtlusega tehingust teavitamata jätmine.

Kohustatud isikute ring on lai hõlmates muu hulgas näiteks kauplejaid, kui nad arveldavad sularahas üle 10 000 euro, või näiteks isikuid, kes vahendavad kinnisvara omandamisega seotud tehinguid. Need on vaid üksikud näited võimalikest väärteokoosseisudest. 

Seega puudutavad hiigeltrahvid paljusid isikuid. Lisaks tuleb arvestada sellega, et üldreeglina ei pea väärteo toimepanemine olema tahtlik, vaid vastutuse võib kaasa tuua ka ettevaatamatu reeglite rikkumine.

Seega tuleb tulevastel väärteokoosseisude muudatustel äärmiselt tähelepanelikult silm peal hoida veendumaks, millised on need koosseisud, mis võivad ettevõtet enim mõjutada ning kuidas saaks ennetada, et juriidilise kui ka füüsilise isiku tegevus ei satuks tulevikus hiigeltrahve ettenägevate väärteokoosseisudega vastuollu.

Tagasi üles