Kreeka poliitiline opositsioon süüdistab tänast rahandusministrit Robin Hoodi mängimises

Vasakult: Kreeka rahandusminister Eukleides Tsakalotos, Prantsuse majandusminister Bruno Le Maire ja Itaalia rahandusminister Pier Carlo Padoan euroala rahandusministrite kohtumisel 22. mail 2017. aastal Brüsselis.

FOTO: FRANCOIS LENOIR/REUTERS

Kreeka rahandusminister Eukleides Tsakalotos ei tee saladust sellest, et ta ei usu madalatesse maksumääradesse ja arvab, et iga erakond, kes lubab makse alandada, on populistlik. Just seda teha lubava suurima poliitilise opositsioonijõu Nea Dimokratia juht leiab aga, et rahandusminister mängib kõrgete maksudega Robin Hoodi, võttes raha rikastelt ja jagades seda vaestele.

«Esiteks, ma oleks väga ettevaatlik, kui keegi Tsiprase valitsuses räägib populismist,» märkis möödunud neljapäeval Ateenas Euroopa ajakirjanike ees Kreeka suurima opositsioonierakonna Nea Dimokratia juht Kyriakos Mitsotakis vastuseks küsimusele, mida ta arvab sellest, et tänase valitsuse rahandusminister nimetab maksude langetamise lubamist populistlikuks.

Nimelt ütles päev enne seda Kreeka rahandusminister Eukleides Tsakalotos, et ainult populistlikud erakonnad lubavad makse alandada puhtalt selleks, et valijate hääli võita, kuivõrd ajalugu on näidanud, et jätkusuutlikumad on riigid ja ühiskonnad, kes ei lähe seda teed ning leiavad oma konkurentsivõime muul viisil.

«Härra Tsakalotos on marksist ja ta isegi ei eita seda. Talle meeldivad kõrged maksud, ta usub, et see on jõukuse ümberjagamise mehhanism.»

Ühtlasi püüdis Tsakalotos selle väitega kaitsta ka Alexis Tsiprase valitsust, mille ministrina on ta viimastel aastatel teinud korduvalt ettepanekuid erinevate maksumäärade tõstmiseks.

Näiteks on selle aja jooksul praktiliselt kolmekordistunud erinevate turismisektori teenuste käibemaks, 1,5 korda on tõstetud sotsiaalmaksu ning tõusnud on nii füüsilise isiku kui ka ettevõtte tulumaks.

«Härra Tsakalotos on marksist ja ta isegi ei eita seda. Talle meeldivad kõrged maksud, ta usub, et see on jõukuse ümberjagamise mehhanism. Mina temaga seejuures ei nõustu, aga ta on väga järjekindel oma loogika kuulutamisel. Minule ei meeldi kõrged maksud ja ma tahan alandada makse selleks, et me suudaks rohkem välisinvesteeringuid riiki meelitada,» jätkas Mitsotakis.

Opositsioonierakonna juhi sõnul on Tsakalotos siiras, kui räägib maksutõusust. «Sest ta tahab seda kasutada jõukuse ümberjagamiseks!» rõhutas Mitsotakis. Ta lisas, et tema tahaks tänaselt rahandusministrilt hoopis teada saada, miks ta tõstab riigis makse nii suures tempos, kui juba 2016. aastal tekkis riigieelarvesse maksulaekumise arvelt neljaprotsendiline ülelaekumine.

«Samas, kui meil reaalselt oli vaja ainult 0,5-protsendilist ülelaekumist. Kuidas ta tegi seda? Kuidas ta täitis selle eesmärgi? Ta tegi seda Kreeka majandust maksudega üle koormates. Me ei vaja nii suurt ülelaekumist, iseäranis selleks, et selle arvelt saaks vaestele armuande anda,» nentis Mitsotakis.

Opositsioonijuhi sõnul ei loo selline ülelaekumine ja maksudega koormamine Kreeka majandusele töökohti juurde ega aita ka reaalsele majanduskasvule kaasa. «Järgmisel korral, kui te näete härra Tsakalotost, tuletage seda ka talle meelde! Ja küsige tema käest, mida tegelikult maksudest arvab. Mina arvan, et ta ütlebki, et see on hea vahend võtta rikastelt ja jagada vaestele.»

Juba praegu järgmisteks üleriigilisteks valimisteks valmistuv Nea Dimokratia on väga veendunud, et nemad panevad järgmise valitsuse kokku. Erakonna üks olulisemaid lubadusi on maksude alandamine, kuna nad usuvad rohkem turu poolt reguleeritud finantsinstrumentidesse. Näiteks soovib Nea Dimokratia võimule saades kahe aasta jooksul kinnisvaramaksu 30 protsendi võrra alandada.

Ka on Mitsotakis veendunud, et Alexis Tsiprase juhitud valitsus ei ole saanud hakkama avaliku sektori reformiga, mistõttu soovib tema erakond veelgi enam vähendada riigiametnike arvu. Tsiprase valitsus on enda väitel seda juba teinud 25 protsendi võrra, alandades seejuures ka riigiametnike palkasid keskmiselt 40 protsenti.

Viimastel, 2015. aasta septembris toimunud valimistel jagunesid kohad 300-kohalises parlamendis järgmiselt: peaminister Alexis Tsiprase juhitav SYRIZA sai 35,5 protsenti häältest ehk 145 kohta, toona teise juhi all kandideerinud Nea Dimokratia 28,1 protsenti häältest ehk 75 kohta ning ülejäänud kohad jagunesid juba kuue väiksema erakonna vahel.

Kuigi järgmised ametlikud parlamendivalimised peaksid Kreekas toimuma 20. oktoobril 2019. aastal, prognoosivad poliitikaanalüütikud, et riigis valitseva rahulolematuse tõttu võib tänane valitsus kukkuda märksa varem, tuues ühtlasi kaasa ka erakorralised parlamendivalimised.

Tagasi üles