Majanduskriis pani Kreeka ettevõtjad tegutsema (2)

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rekordarv välisturiste, keda näeb tihti ka Ateena Akropolise taustal pilti tegemas, on andnud oma osa majanduskriisist taastuva Kreeka majandusse.
Rekordarv välisturiste, keda näeb tihti ka Ateena Akropolise taustal pilti tegemas, on andnud oma osa majanduskriisist taastuva Kreeka majandusse. Foto: PETROS GIANNAKOURIS/AP
  • Mullu külastas Kreekat 30 miljon turisti, kes tõid riiki 14,5 miljardit eurot.
  • Transpordi- ja toitlustusteenuste käibemaksu on tõstetud 8-lt 24-le protsendile.
  • Turu kadumine kodumaal sundis ettevõtteid otsima ekspordivõimalusi.
  • Kreeka majanduskriisis on oma võimalust näinud ka Eesti ettevõtjad.

Euroliidu viimaste aastate suurim murelaps Kreeka on pärast kaheksat aastat hakanud lõpuks näitama majanduskriisist välja rabelemise märke. Kuigi sealsed ettevõtjad kurdavad nagu Eesti omadki kõigi aegade suurima maksukoormuse üle, leidub neid, kes on kriisist võitjana välja tulnud.

«Tööstussektori toodangu maht on jõudnud viimase kümne aasta kõrgeimale tasemele,» rääkis möödunud kolmapäeval Ateenas ajakirjanikele Kreeka peaminister Alexis Tsipras, loetledes majanduse taastumise tegureid. Ta ütles ka, et uute töökohtade loomine tööstuses on jõudnud viimase 18 aasta kõrgeimale tasemele. 

Tsipras märkis ühtlasi, et viimaste aastate majandusliku taastumise taga on nii investeeringute kui ka ekspordi kasv. «Ja loomulikult ärgem unustagem, et meie suurim uhkus on turism, mis keerulistel kriisijärgsetel aastatel on olnud ainus, millel on hästi läinud.» 

Kreeka turismi fenomenaalne edu majanduskriisi ajal ei seisne vaid selles, et seda valdkonda ainsana ei tabanud langus. Peale selle näitab viimaste aastate statistika, et välisturistide arv lööb järest uusi rekordeid.

Kreeka turismiliidu juhi Yiannis Retsose sõnul ei saa Kreekast kunagi odavat turismimaad, pigem näeb riigi turismistrateegia ette keskendumist kallistele ja kvaliteetsetele teenustele.

«2017. aastal külastas Kreekat 30 miljon välisturisti, kes tõid Kreekasse 14,5 miljardit eurot,» kõneles möödunud neljapäeval Ateenas kohtumisel ajakirjanikega Kreeka turismiliidu juht Yiannis Retsos. Tema sõnul võivad need näitajad soodsate tingimuste korral küündida 2021. aastal vastavalt 36 miljoni välisturisti ning 20 miljardi euroni. 

Kreeka turism on 90 protsendi ulatuses suunatud väliskülalistele ning suvisel tipphooajal saab selles vallas tööd ligi kümme protsenti tööealistest kreeklastest. Turism on riigis põllumajanduse ja kaubanduse järel suuruselt kolmas tööandja. Turismi panus riigi SKTsse on otseselt kümme protsenti, kaudselt küündib aga lausa veerandini.

Suur maksukoormus pidurdab

Peamise takistusena oma tegevuses näevad Kreeka turismiettevõtted maksukoormust, mis võrreldes lähinaabrite Küprose, Türgi, Horvaatia ja Itaaliaga on suurem. «Pealegi on selline ülemäärane maksustamine iseäranis kahjulik, kuna tegemist on konkurentsivõime maksustamisega: turismiteenuste käibemaksumäärasid on viimastel aastatel korduvalt tõstetud,» nentis Retsos. 

Näiteks transporditeenuste käibemaksu on tõstetud kaheksalt protsendilt 24-le, majutusteenuste käibemaksu 6,5 protsendilt 13-le ning toitlustusteenustelt tuleb nagu transpordiltki nüüd maksta endise kaheksa asemel 24 protsenti käibemaksu.

Küll aga rõhutas Retsos, et Kreekast ei saa niikuinii kunagi odavat turismimaad, sest nende turismiteenuste hinnad on keskmiselt kuus kuni seitse protsenti kõrgemad kui ükskõik millises teises Lõuna-Euroopa riigis. Iseäranis keeruline on konkureerida Türgiga, mis ei kuulu euroalasse.

Pigem näeb Kreeka turismistrateegia ette keskendumist kallistele ja kvaliteetsetele teenustele. «80 protsenti turistidest külastab Kreekat maist septembrini. Püüame neid rohkem aasta peale ära jaotada ja keskenduda kvaliteedi tõstmisele, siduda teenuseid kultuuri ja gastronoomiga ning seeläbi hindu tõsta,» rääkis Retsos.

Lennujaam turistide meelispaigas Santorini saarel, sedagi õhuväravat haldab Fraport.
Lennujaam turistide meelispaigas Santorini saarel, sedagi õhuväravat haldab Fraport. Foto: Imago/Scanpix

Just turismi edu oli see, mis andis lennujaamade käitamisega tegelevale rahvusvahelisele ettevõttele Fraport kindluse osaleda ka 14 regionaalse Kreeka lennujaama haldamise hankes.

«Peamine põhjus, miks me investeerisime Kreekasse ja just nendesse lennujaamades, on see, et Kreeka näol on tegemist turismi juveeliga,» rääkis Fraporti Kreeka ettevõtte juht Alexander Zinell, kes näeb suurt potentsiaali just välisturistide arvu kasvus.

Samas tunnistas ta, et selle viimase aasta jooksul, mis nad on lennujaamade haldamisega tegelenud, on nad aru saanud, kuivõrd kehvas seisus on kogu taristu, mille nad üle võtsid. «Kõik, mis sai katki minna, läks katki,» nentis ta. Nii ongi nad koos lennujaamade haldamisega võtnud ka kohustuse investeerida korralik summa nende kordategemisse.

Eksport võimaldab areneda

Küll aga ei ole Kreeka turism ainus valdkond, kus on mõistetud, et kui riigisiseselt lähevad asjad halvasti, on ettevõtte ainus võimalus ellu jääda ja kasvada eksport.

«Me alustasime ekspordiga 2011. aastal, et Kreeka turu kahanevatest müüginäitajatest väljapääsu leida,» ütles Ateena külje all maiustusi tootva ettevõtte Dragées Hatziyiannakis S.A tootmisjuht Konstantinos Mavrogiannis. 

Tegemist on pereettevõttega, mis loodi 1950. aastal ja kus veel kriisi alguses 2009. aastal läks peaaegu kogu toodang koduturule. Nüüdseks moodustab eksport nende toodangust juba ligi kolmandiku. «Me tuleme peagi välja uute toodetega, mis on juba mõeldud müügiks ka supermarketites,» selgitas Mavrogiannis.

Ühtlasi on ettevõte suutnud kriisiajast hoolimata kasvatada töötajate arvu. Kui 2009. aastal oli Dragées Hatziyiannakis S.A-s tööl 55 inimest, siis praegu on ettevõttes 85 töötajat. Mis puudutab aga töötasusid, siis just see on koht, kus ettevõte enim majanduskriisi mõju tunneb. «Kuigi me ettevõttena kasvame, on meie müügitulu suurenenud võrdlemisi rahulikus tempos,» rääkis tootmisjuht.

Vahepeal on ka miinimumpalk Kreekas langenud ning uued töötajad saavad juba väiksemat palka kui vanemad olijad. Keskmine brutopalk ettevõttes jääb 1000–1200 euro vahele. Samas on kasvanud üldine maksukoormus.

Kuigi üldist sotsiaalmaksumäära on vähendatud, siis erinevad otsesed ja kaudsed maksud nagu solidaarsusmaks, maksuvaba tulu vähendamine ja uus kinnisvaramaks on vähendanud seda summat, mis inimestele lõpuks palgast kätte jääb.

See on jätnud oma jälje ka investeeringutele, mida Dragées Hatziyiannakis S.A on pikalt edasi lükanud. Nüüd aga kavatsetakse investeerida 3,5 miljonit eurot uue tootmishoone ehitusse, veel mõni aasta tagasi plaaniti selleks koguni 5,5–6 miljonit eurot. «Bürokraatia, mida ettevõte peab Kreekas läbi käima uue rajatise ehitamiseks, ei loo koos kõrgete maksudega just väga tervislikku tegevuskeskkonda,» arvas Mavrogiannis.

Eestlased püüavad oma võimalust

Kreeka majanduskriisist on võimalusi leidnud ka mõned Eestist pärit ettevõtjad. «Kriisid mitte ainult ei võta, vaid ka pakuvad võimalusi, ja kinnisvara valdkonnas on Kreekas praegu väga põnev tegutseda,» sõnas varem Saksamaal tegutsenud, kuid nüüd ligi aasta Kreekas olnud Mart Rätsep. 

Ta möönis, et just majanduskriis oli see, mis ta Kreekasse viis, sest võrreldes kümne aasta taguse ajaga on teatud tüüpi kinnisvara hind langenud kuni kolm korda. Kui kasutada kinnisvarahinda indikaatorina, siis on Rätsepa silmis kriisi kõige suurem kaotaja olnud Kreeka keskklassi alumine pool, kellele küll kuulub kinnisvara, kuid kes ei jõua seda enam ülal pidada.

Oma esimese aasta põhjal Kreekas ütles kinnisvaraettevõtja, et kui Saksamaal oli sealse korra ja ülereguleerituse tõttu pidevalt vastu seina jooksmise tunne, siis Kreekas on märksa lihtsam. «Vaatamata maksusüsteemi turbulentsile ja tohutule bürokraatiale on siin hulgaliselt võimalusi,» arvas Rätsep.

Samas on temagi juba omal nahal tunda saanud viimaste aastate maksusüsteemi muudatusi. «Kreekas on viimase nelja aasta jooksul tehtud 82 maksuseaduste muudatust. Omast kogemusest võin öelda, et ei ole olnud veel ühtegi eelmisega sarnast kinnisvaratehingut. Kui lähed maksuametisse riigilõivu maksma, siis on tunne, nagu keerutaksid õnneratast – ei tea, kui palju sealt nüüd tuleb,» kõneles Rätsep. Samas ei olevat muutused üleliia drastilised.

Ka ei ole kreeklased Rätsepa hinnangul siiani suutnud aru saada oma toodete ekspordipotentsiaalist. «Siin on parim oliiviõli ja Kreeka on traditsiooniline veinimaa, kuid minge Eestis või mujal Euroopas supermarketisse ja vaadake, mitut sorti Kreeka veini te sealt riiulilt leiate. Praktiliselt null! Isegi suurema osa oliiviõlist ostavad itaallased kokku ja müüvad selle «Made in Italy» sildi all edasi,» rääkis ta.

Töötajad korjamas oliive Velanidi külas umbes 320 kilomeetri kaugusel Ateenast läänes. Põllumajandus pakub tööd paljudele kreeklastele.
Töötajad korjamas oliive Velanidi külas umbes 320 kilomeetri kaugusel Ateenast läänes. Põllumajandus pakub tööd paljudele kreeklastele. Foto: PETROS GIANNAKOURIS / AP / SCANPIX

Kreeka panganduse esindajad on seda meelt, et just tänavu võib elamukinnisvaras põhi kätte jõuda. Samas on ärikinnisvara suutnud kriisist juba hästi taastuda, iseäranis turismi valdkonnas. Ka on pankurid seisukohal, et Kreeka ei vaja investoreid, kes otsivad sealt kiire rikastumise võimalust, vaid oodatud on need, kes näevad endal Kreekas pikemat tulevikku. 

Enim huvi on viimastel aastatel tundnud Kreekasse investeerimise vastu just Hiina investorid, kellele näiteks 2016. aasta erastamise järel kuulub riigi suurim sadam Piraeuses, mis on Euroopa, Aasia ja Aafrika kaubateede ristumiskoht.

Ateena majandusülikooli professor Panos Tsakloglou.
Ateena majandusülikooli professor Panos Tsakloglou. Foto: Youtube

«Enamik inimesi on seisukohal, et Kreeka kriis oli eelarvekriis, kuid minu hinnangul oli see peamiselt konkurentsivõime kriis,» märkis Ateena majandusülikooli professor Panos Tsakloglou. Tema sõnul lõid soodsa pinnase kriisiks nii 2001. aastal läbi kukkunud pensionireform kui ka majanduskasvu mudel, mis põhines valdavalt tarbimisel ja laenamisel.

Analüütikute sõnul läks Kreeka majanduskriis aastatel 2008–2015 maksma 27,1-protsendilise SKT languse jooksevhindades. Ettevõtete investeeringud kahanesid 66,4 protsenti ning 2013. aastaks jõudis töötuse määr koguni 27,5 protsendini. Noorte töötus on veel praegugi väga suur, ulatudes 48,7 protsendini.

Üle pika aja esimest korda jõudis mullu aga Kreeka majandus tagasi kasvurajale. Eelmise aasta majanduskasvuks ennustatakse 1,6 protsenti, alanud aastaks loodetakse juba 2,5-protsendilist kasvu.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles