POSTIMEES ATEENAS Euroopa Komisjoni volinik: neljandat abiprogrammi Kreekale ei tule

Kreeka peaminister Alexis Tsipras (vasakul) kohtus Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusasjade voliniku Pierre Moscoviciga (paremal) neljapäeval.

FOTO: Angelos Tzortzinis/AFP

Kolmapäeval Ateenasse saabunud Euroopa Komisjoni majandus- ja rahaasjade volinik Pierre Moscovici, kes on viimastel päevadel kohtunud nii Kreeka peaministri kui rahandusministriga, on täis optimismi, et kreeklased on lõpuks majanduskriisist väljumas. Ühtlasi on ta ka kindel, et euroala riigid ei pea neljandat korda hakkama Kreekat rahaliselt välja aitama.

«Neljandat abipaketti ei tule. See programm lõpeb sellel suvel ja neljandat programmi ei tule. Ja see on hea uudis nii Kreeka valitsusele kui ka Euroopa Komisjonile,» märkis volinik Pierre Moscovici tänahommikusel kohtumisel Euroopa ajakirjanikega. 

Tema sõnul tuleb nüüd ennekõike tagada Kreeka naasmine täieõiguslike euroala riikide hulka, et tänaseks juba läbi kolme abipaketi Kreekale 230 miljardit eraldanud euroala riigid ei peaks selle küsimusega uuesti silmitsi seisma. «Kreekas ei tohi tulla neljandat abiprogrammi.»

Kolmapäevast Ateenasse saabunud ja neljapäeval nii peaminister Alexis Tsiprase kui ka rahandusminister Euclid Tsakalotosega kohtunud Moscovici on täis optimismi, et Kreeka kolmandat majanduslikku kohandamisprogrammi, mis peaks ametlikult lõppema 20. augustil, saadab erinevalt kahest eelmisest lõpuks edu.

«80-90 protsenti tööst on tehtud. Viimased miilid on tihti kõige keerulisemad, kuid ka kõige määravamad,» möönis Moscovici. Tema sõnul on olukord Kreekas märksa parem, majanduskasv on Kreekas tagasi.

Sarnaselt Kreeka riigijuhtidega juhtis temagi tähelepanu sellele, et eelmisel aastal oli Kreeka majanduskasv 1,8 protsenti SKTst ning selle aasta prognoos jääb 2,4-2,5 protsendi kanti.

«Ma olen väga kindel ja optimistlik ning loodan, et me suudame selle kaheksa aastat Kreekas kestnud olukorra selja taha jätta. Ma väga loodan, et Kreeka inimesed saavad ka oma pingutuste vilju maitsta. Kreeka lahkumine EList oleks olnud tohutu viga. See oleks olnud ebaõiglane kreeklaste suhtes ja oleks avaldanud halba mõju ka euro kursile,» sõnas Moscovici.

Küll aga toonitas Euroopa Komisjoni volinik, et enne Kreeka väljumist abiprogrammist on vaja kinnitada nii 19. veebruari eurogrupi kohtumiseks esitatav kohandamisprogrammi viimane vahearuanne kui ka kokkuvõttev aruanne. Ka on vaja panna juunikuuks paika, kuidas täpselt tagab Kreeka valitsus viimase kohandamisprogrammi algatatud reformide jätkamise pärast augustikuud.

«Kreekast peab saama taas euroala normaalne majandus, selle täieõiguslik liige. Meie roll on ette valmistada Kreekat sellesse normaalsesse seisu naasmiseks. Oleme jõudnud finišijoonele. Asjad peaksid töötama, kui mõlemad pooled peavad kokkulepetest kinni. Kui meie Kreeka partneritele valmistame ette hea võlapaketi, siis oleme heas seisus.»

Vastates küsimusele, millistest põhimõtetest tahab Euroopa Komisjon lähtuda programmijärgsel perioodil, rõhutas Moscovici, et komisjon ei taha kindlasti näha programmijärgset plaani, mille puhul kumab selgelt läbi, et see on šaraad ehk puhas väljamõeldis. «Kreeklaste seas on suur soov saada juhtohjad riigis oma kätte, soov saada tagasi oma suveräänsus.»

Ühtlasi ütles volinik, et euroala riigid on asunud töötama välja nn Euroopa Valuutafondi kontseptsiooni, mis aitaks tulevikus Kreeka-sarnaste olukordade lahendamiseks paremini valmis olla. Moscovici sõnul peaks see olema ELi institutsioon, mitte valitsustevaheline organisatsioon. «Seepärast toetan ka euroala rahandusministri koha loomist. Ta oleks ka eurogrupi juht.»

Kreeka kolmas majanduslik kohandamisprogramm algas 19. augustil 2015 ja kestab kava kohaselt 20. augustini 2018. Programmi kaudu antav kuni 86 miljardi euro suurune finantsabi tuleb Euroopa stabiilsusmehhanismist, mille otsustavaks koguks on euroala rahandusministritest koosnev nõukogu. 

Läbi kolme erineva abipaketi on euroala riigid eraldanud Kreekale 2009. aasta majanduskriisist väljatulemiseks 230 miljardit eurot. See summa võib enne kolmanda kohandamisprogrammi lõppu kasvada veel 20 miljardi euro võrra.

Tagasi üles