Soome saatkonna memo kritiseerib Vesterbacka tunneliplaani: «Ta suudab isegi sooja õhku müüa!»

Soomlane Peter Vesterbacka (keskel) tutvustas suuremale avalikkusele oma Tallinna-Helsingi tunneliplaani.

FOTO: Mihkel Maripuu

Soome saatkond Eestis saatis jaanuari lõpus välja memo, kus seatakse kahtluse alla Soome visionääri Peter Vesterbacka plaan hakata peagi Tallinna-Helsingi raudteetunnelit ehitama.

Soome ajalehe Helsingin Sanomat käsutuses oleva memo koostajad küsivad kriitiliselt, kas Vesterbacka teadmised, kogemused ja rahastusmudelid on ikka piisavad, et nii suur projekt ellu viia. Memos kirjeldatakse Vesterbackat kui hiilgavat kõnemeest, kes ähmastab oma jutuga piire tegelikkuse ja utoopia vahel, kirjutab Helsingin Sanomat.

«Ta võib müüa isegi sooja õhku,» märgitakse memos. Seal loetletakse Vesterbacka hulljulge plaani puudusi: keskkonnamõjud on välja selgitamta, kõikvõimalike lubade taotlemiseks kuluvat aega polevat arvestatud, samuti on tähelepanuta jäänud tehissaarte ehitamine.

Memo koostajat teeb murelikuks ka see, kuidas Eesti meedia Vesterbacka «puudulike analüüse» ja «katteta lubadusi» tõepähe võtab ja seda laialdaselt kajastab. See võib osutuda hiljem probleemiks, leitakse memos.

Soome suursaadik Eestis Kristi Narinen tunnistas, et memosse on püütud koguda analüüs, milles Vesterbacka ja tema koostööpartnerite tunneliprojekt asetuks laiemasse konteksti. 

Ta märkis, et neilt oodatakse memosid, mis ei piirdu meedias ilmunud intervjuude tsiteerimisega, vaid minnakse sügavamale. «Nagu kolmapäeval FinEstLinki esitlusel kuulsime, siis tunneliprojekt on (alles) algfaasis. Sellegipoolest võib Vesterbacka esinemistest jääda mulje, et tuleb vaid kopp maasse lüüa,» ütles Narinen.

Ekspertide sõnul tormab Vesterbacka vastutustundetult ajast ette: keskkonnalubade esitamine ja menetlemine võtab vähemalt 6 aastat, kuna tunnelit tahetakse ehitatakse ikkagi merre. Narineni sõnul häirib neid ka see, et Vesterbacka, kes meediale väga meeldib, ütleb, et lube on lihtne saada.

Memo koostajate sõnul on nende eesmärk teavitada poliitikakujundajaid ja teisi otsustajaid riskidest, mida Vesterbacka plaan võib kaasa tuua. «Ta ei pruugi seda tunneliprojekti üldse lõpunigi vedada,» märkis memo autor.

Vesterbacka ise peab memos ilmunud anonüümset kriitikat ebaausaks, kuna enda sõnul on ta projektist alati avalikult rääkinud, mis annab võimaluse ka kriitikutel temalt otse küsimusi küsida. Viimane tunneliprojekti tutvustus toimus näiteks 18. jaanuaril Tallinnas.

«See memo on kummaline, sest meie eesmärk on alati olnud tegutseda väga avalikult. Meile jääb arusaamatuks, miks saatkond kirjutab mingeid salajasi memosid, kuhu ei küsita isegi meie kommentaari,» märkis ta.

Angry Birdsi loonud mänguarendaja Rovio endine äriarendusejuht Peter Vesterbacka plaanib Tallinn-Helsingi raudteetunneli valmis saada 24. detsembriks 2024.

Tunneli ehitamine läheks tema sõnul maksma 15 miljardit eurot ning projekt tasub ennast ära 37 aastaga. Ta lisas, et tunnel tuleb ehitada tulevikukindel, et seda saaks tehnoloogia arenedes mugavalt uuendada.

Vesterbacka on ka varem öelnud, et plaanib tunneli ehitamist rahastada 70 protsendi ulatuses Hiina investorite rahaga ning ülejäänud rahastus peaks tulema kohalikest fondidest.

Tagasi üles