Andmed koos: riigil jäi alkoholiaktsiisilt saamata 55 miljonit eurot

Alkohol Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Rahandusministeerium lõi möödunud aasta maksulaekumised viimaks kokku ja sealt ilmneb, et alkoholiaktsiisi laekus pea 20 protsenti ehk 55 miljonit eurot vähem kui esialgu oodati.

Alkoholiaktsiisi laekus mullu eelarvesse 221,7 miljonit eurot. Mäletatavasti prognoosis rahandusministeerium eelarvet kavandades laekumiseks 276,4 miljonit eurot. Tõsi, mullu suvel otsustati prognoose veidi kärpida ja ootus langetati 237,5 miljoni eurole. Nüüd, mil lõplikud andmed koos, võib öelda, et ka kõige tagasihoidlikumale eesmärgile jäädi enam kui 15 miljoni euroga alla.

Rahandusministeerium möönis kuivalt, et deklareeritud alkoholi koguste languse taga oli hinnatõusust tulenev tarbimise langus ning Läti-suunalise piirikaubanduse suurenemine. Mäletatavasti tõstis valitsus 2017. aastal erakordselt palju õlleaktsiisisi – kokku 87 protsenti. Sõltuvalt poest kergitas see õlle hinda umbes 20-30 senti.

Ministeerumi sõnul moodustas suurima erinevuse eelarves prognoosituga – 32 miljonit eurot – aktsiisitõusu eel madalama aktsiisimääraga varutud koguste mõju. Kaheteistkümne kuuga tasuti alkoholiaktsiisi 12,8 protsenti vähem võrreldes 2016. aasta sama ajaga.

«Kuid kui arvestada aktsiisitõusude eelsed varud perioodi, mille eest need on tasutud, tasuti alkoholiaktsiisi 2017. aastal tarbitud koguste eest 3,2 protsenti rohkem võrreldes aasta varasemaga. Aktsiisitõusudele eelnenud varumised toimusid 2016. aasta novembris ja detsembris,» teatas ministeerium. Oodatust suuremad varud soetati ka 2017. aasta juunis enne õlle ja muu lahja alkoholi aktsiisimäärade hüppelist tõusu. Samuti jäi valitsuse ja riigikogu leevendavate otsuste tõttu ära varumine 2017. aasta detsembris.

Ülejäänud maksud laekusid hästi

Maksulaekumine tervikuna vastas aga ootustele. Nii laekus mullu maksu- ja tolliametile keskvalitsuse makse 6,72 miljardit eurot. See on 6,4 protsenti rohkem kui 2016. aastal ja riigieelarves oodatust täideti 100,2 protsenti.

Sotsiaalmaksu tasuti tänu kiirele palgakasvule möödunud aastal 8,8 protsenti rohkem kui aasta varem, kokku 2,73 miljardit eurot. Sotsiaalmaks on ka riigieelarve suurim tuluallikas. Käibemaksu laekus 12 kuuga 2,15 miljardit eurot, mis on 8,8 protsenti enam kui tunamullu. 

Füüsilise isiku tulumaksu tasuti detsembris 13,6 protsenti rohkem kui aasta varem, seda toetas sarnaselt sotsiaalmaksule kiire palgakasv. Juriidilise isiku tulumaksu tasuti detsembris võrreldes sama kuuga aasta varem 22,8 miljonit eurot rohkem.

Aktsiisimakse kokku laekus mullu siiski vähem kui riik ootas. Möödunud aasta kokkuvõttes on aktsiisitulu laekunud eelarvesse oodatust vähem 8,2 protsenti ehk 88 miljonit eurot. Laekumise vähenemine tuleneb aktsiisikaupade tarbimise langusest ning piirikaubanduse kasvust.

Kütuseaktsiisi tulu oli 2017. aasta kokkuvõttes eelarves oodatust 3,9 protsenti ehk 22 miljonit eurot väiksem. Samas ületati veidi 2016. aasta laekumisi. Aktsiisitõusude eelne varumine on ka kütuseaktsiisi laekumist mõjutanud, kuna varumine nihkus osaliselt 2016. aastasse ning 2018. aasta jaanuari aktsiisitõusueelne bensiini varumine toimus oodatust suuremas mahus. Varumise mõjul kokku on tasutud eelarvesse oodatust 6 miljonit enam.

Koguste vähenemise taga on eelkõige aktsiisimäärade tõus ja aktsiisimäärade erinevuste kasv võrreldes naaberriikide Läti ja Leeduga ning sellest tulenev piirikaubanduse kasv.

Tubakaaktsiisi tasuti 6,2 protsenti ehk 13 miljonit eurot eelarves oodatust vähem, millest 8 miljonit eurot on detsembri oodatust väiksemate varude mõju. Võrreldes 2016. aastaga tasuti tubakaaktsiisi 2,2 protsenti vähem. Samas on oluline, et arvestades aktsiisitõusude eelseid varusid, on tasutud tubakaaktsiisi 2017. aastal tarbitud koguste eest hoopis 8,4 protsenti enam võrreldes aasta varasema perioodiga. 

Kommentaar

Alkoholitootjate- ja Maaletoojate Liidu tegevjuht Triin Kutberg

« Meie inimesed aitasid ETV ja TV3 jõulusaadetel annetustega koguda 544 000 eurot tegevusteks, mida riik ei suuda toetada. Eestlased on helded annetajad, Eesti valitsus aga veelgi heldem, sest riik loobus summast, mis on võrdne 100 aasta „jõulutunnelite“ annetustega

Nagu rahandusminister Tõniste hiljutises intervjuus märkis, on äärmiselt ebatõenäoline, et just aktsiisitõus vähendas eelmisel aastal otseselt liiklussurmade arvu. Üheselt selge on aga see, et just ebamõistlik aktsiisi- ja alkoholipoliitika tervikuna on põhjustanud 55 miljonist eurost ilmajäämise pelgalt aktsiisi näol. Hinnates aga alalaekumise laiemat mõju, tuleb arvestada ka käibemaksukaotusega, mis jäi üleliigselt eelarvesse prognoositud alkoholimüükidelt kogumata. Käibemaksu laekus oodatust vähemalt 20 miljonit eurot vähem.

Avaldatud aktsiisilaekumiste valguses on viimastel päevadel IRL-i ja peaministri väljaöeldud võimalik aktsiisitõusu ärajätmine tuleval aastal ebapiisav. Tõusu ärajätmine ei anna kujunenud olukorrale mingit leevendust. Vajame suuremat aktsiisipoliitilist muutust.»