Tööportaal: kellakeeramine röövib majanduselt kümneid miljoneid eurosid

Kellakeeramine võib muuta inimese elurütmi.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Suveajale üleminek, mille kaotamist arutab täna Euroopa Parlament, röövib igal aastal vaid nädalaga Eesti ettevõtteilt kümneid miljoneid eurosid, leidis tööportaali Cv.ee turundusjuht Rain Uusen.

«Suveaeg kehtestati esimese maailmasõja ajal kütuse säästmiseks, kuid täna on kellakeeramise peamiseks mõjuks unevõlg, mis laastab inimeste töövõimet vähemalt nädal aega,» rõhutas Rain Uusen. «Kahju kasvab veelgi, kui arvestame juurde ka kellakeeramise ajal sagenevad haigestumised.»

Viimatise kellakeeramise järel ebaõnnestus ainuüksi õigeaegselt tööle jõudmine 7 protsenti töötajaist, näitas toonane Cv uurimus. Uurimuses selgus, et vähemalt 15 kontoris üle Eesti ei jõudnud toona õigeks ajaks tööle mitte ükski töötaja. Iga neljas vastaja tunnistas, et kellakeeramine lööb nende igapäise elurütmi paigast.  

Suveajale üleminek põhjustab Uuseni kinnitustel inimestel keskmiselt 40-minutilise unevõla. «Uurimuste järgi pärsib see inimeste terveks järgnevaks nädalaks tuntavalt inimeste keskendumisvõimet, töörahulolu ja tulemuslikkust,» selgitas Uusen. «Järgneval nädalal kasvab oluliselt näiteks interneti meelelahutussaitide külastatavus tööajal, aga ka töös tehtavate vigade ja isegi tööõnnetuste arv.»

Ainuüksi tööaja raiskamine mittetöistele tegevustele kasvab kellakeeramise järgsetel päevadel umbes 20 protsenti, millele lisandub kehvem motiveeritus ja madalamad töötulemused. «Eestis pole selle majandusliku mõju kohta väga põhjalikku analüüsi, kuid et meil töötab umbes 660 000 inimest, peame kellakeeramise negatiivset mõju arvestama mitte miljonites, vaid kümnetes miljonites eurodes,» rõhutas Uusen.

Täna arutab Euroopa parlament resolutsioonikavandit, mille transpordi ja turismi komisjon esitas kellakeeramise lõpetamiseks. Teaduslikud uurimused ei ole suutnud tõestada kellakeeramise olulisi positiivseid mõjusid majandusele. Samal ajal on selgelt näha mitmeid hoiatavaid trende, kuidas ühelt ajalt teisele üleminek kahjustab inimeste tervist, põllumajandust või vähendab liiklusohutust.

Tagasi üles