Kreeka peaminister Aleksis Tsipras ja mitu tema valitsuskabineti ministrit kinnitasid eile Euroopa ajakirjanikega kohtudes, et Kreeka on pühendunud kolmanda majandusliku kohandamisprogrammi edukale lõpuleviimisele ja selle käigus alustatud reformide jätkamisele, sest kriisi lahendamiseks juba makstud hind on läinud liiga kõrgeks.
«Alates 2010. aastast on Kreeka käinud läbi väga keerulise aja, mis on olnud iseäranis keeruline Kreeka inimestele. Kuid tänaseks hetkeks saame lõpuks uhkusega öelda, et majandus on hakanud taastuma,» lausus Kreeka peaminister Aleksis Tsipras kolmapäeval õhtul Ateenas, kohtumisel Euroopa ajakirjanikega.
Ta tõi välja, et ajavahemikus 2010–2013 kaotas Kreeka 25 protsenti oma SKTst. Alles 2016. aastal hakkas majandus taastuma ning 2017. aastal jõuti 1,7-protsendilise majanduskasvuni. Tsipras avaldas lootust, et viimase kolme kvartali positiivne majanduskasv jätkub ka pärast Kreeka kolmanda majandusliku kohandamisprogrammi lõppu ehk selle aasta 20. augustit.
«Sellest saab täiesti uus ajastu Kreeka majanduse jaoks,» märkis Kreeka peaminister veendunult. Ka loodab Tsipras enda sõnul, et kahju, mis majanduskriisist väljatulek on toonud kaasa Kreeka piirkondadele, saab korvatud. «Meie jaoks on olulised ka sotsiaalsed muutused – et me näeks reformide positiivset mõju ka inimeste igapäevaelule,» lausus ta.
Varasemate programmidega tehti vigu
Olulisimaks peab ta siinjuures töötuse määra kriisi tippaja, 2013. aasta 28 protsendi tasandilt ELi keskmisele toomist. Kui kriisi tõttu kaotas Kreeka miljon töökohta, siis nüüdseks on umbes pool sellest ehk 500 000 suudetud taastada. Majanduskasvule kaasa aidanud tegurite juures tõi Tsipras veel välja kapitaliturgude usalduse taastamise ning ka ärikeskkonna paranemise.
«Ka on töötlev tööstus jõudnud kõigi aegade kõrgeima tulemuseni, ületades 2007. aasta oktoobri tulemuse,» sõnas Kreeka peaminister. Tema kinnitusel on tööstussektorisse juurde tulnud töökohtade arv viimase 18 aasta kõrgeim. «Ma kinnitan teile, need otsused ei tulnud meie jaoks kergelt. Iseäranis raske oli 2015. aasta,» tunnistas Tsipras, viidates ELi kolmanda abipaketi läbirääkimistele.
Ta möönis, et esimese ja teise kohandamisprogrammi ajal tehti vigu nii Kreeka valitsuse kui ka ELi institutsioonide poolt, kuid erinevalt Iirimaast, Küprosest, Hispaaniast või Portugalist, kes vajasid samuti ELi institutsioonide järeleaitamist, oli ka Kreeka probleem tõsisem. «Meie puhul võttis asi aega rohkem, sest töö, mida oli vaja ära teha, oli raskem.»
Ühtlasi leidis Tsipras, et kasinusmeetmete asemel oleks tulnud kohe struktuursete reformidega pihta hakkama, kuna nende puhul tunnevad kreeklased end rohkem kaasatuna, kasinusmeetmete puhul ei tuntud seda. «Meie eesmärk on see, et me ei saa enam mitte kunagi sattuda olukorda, kus peame paluma ametlikku abi oma [Euroopa] partneritelt,» märkis Kreeka peaminister.
Usuvad stabiilsesse kasvu ka pärast augustit
Tsiprase optimismi, et Kreeka on tagasi kasvurajal ja tugevalt pühendunud selle jätkumisele ka pärast selle aasta 20. augustit, kui lõpeb abipaketiga kaasas käiv kolmas majanduslik kohandamisprogramm, jagavad ka mitmed tema kabineti ministrid. 2016. aastast majandusarengu ministri kohal olev Dimitris Papadimitriou läheb lausa nii kaugele, et nimetab tänast Kreeka majandust lausa üheks tugevamaks Euroopas. Ühe näitena toob ta välja, et 2017. aasta välisinvesteeringute maht saab tõenäoliselt olema neli miljardit eurot.
Kuigi Papadimitriou möönab, et kõrge maksutase on pannud ka Kreeka ettevõtteid teistesse ELi liikmesriikidesse, näiteks Luksemburgi kolima, siis usub ta, et pärast kasvukiirendust naasevad need ettevõtted Kreekasse. Küsimusele, kas ta ei karda, et Kreekas tekib töötavate vaeste põlvkond, vastab majandusarengu minister, et loomulikult tunneb valitsus selle pärast muret.
Küll aga näitab statistika, et osakoormusega töökohal töötavate kreeklaste arv ei ole viimase kolme aastaga kasvanud. «Töötavad vaesed on suur probleem ja seetõttu on valitsus pööranud programmidele, mis aitaks nad vaesusest välja. Tegemist ei ole ainult Kreeka probleemiga, see on üleilmne,» märkis Papadimitriou.
Maksuamet karistab kõrvalehoidjaid järjest karmimalt
Seda, et Kreeka reformid on õigel teel ning muutused on olnud fundamentaalset laadi, kinnitas Euroopa ajakirjanikele ka avaliku sektori reformi minister Olga Gerovasili, kelle kinnitusel valmistub tema oma valitsusalas neiks päeviks, mis järgnevad kohandamisprogrammist väljumiseks.
Muuhulgas kirjeldas Gerovasili, kuidas läbi hiljuti loodud avaliku teenistuse süsteemi soovitakse Kreeka avalikust sektorist täielikult välja juurida tutvuste või poliitiliste suhete kaudu riigiametitesse saamine. Lisaks pannakse palju rõhku e-valitsemise lahendustele.
«Avaliku sektori reform on kindlasti olnud aeganõudev, kuid seda saab katlemata nimetada õnnestunuks,» hindab kreeklaste tööd Euroopa Komisjoni struktuursete reformide tehnilise abi spetsialist Susanne Caarls. «Töötame tõesti selle rakendamise kallal, mitte üksi soovituste tegemisega.»
Gerovasili kinnitas ühtlasi, et tema ei karda, et mõned värskelt avalikuks tulnud rahvusvahelised korruptsiooniskandaalid, millega on minevikus olnud seotud ka Kreeka riigiametnikud, hakkaks tänase avaliku sektori reformi edu varjutama. «Meil ei ole mingit põhjust muutusi karta,» lausus minister, lisades, et asi oleks halb ainult siis, kui valitsus hakkaks Kreeka osalemist neis varjama.
Oluline samm on edasi astutud riigis ka maksude kogumise parandamiseks. Kui 2006. aastal jäi Kreeka valitsusel hinnanguliselt 30 protsenti maksutulust kogumata, siis pärast on astutud samme sõltumatu maksuameti loomiseks ning see realiseerus 2017. aasta 1. jaanuarist.
Alates 2015. aastast on maksude maksmine oluliselt parandanud. Oma roll võib selles olla ka järjest karmimates sanktsioonimehhanismides. Kuigi 12 000 töötajaga maksuameti juhi George Pitsilise sõnul ei saa neil olla maksuametnik iga maksumaksja kohta, püüavad nad siiski võimalikult laia haardega maksude maksmisest kinnipidamist jälgida.
Kõige kainemalt näeb olukorda arvatavasti Oxfordis hariduse saanud rahandusminister Eukleides Tsakalotos, kes võrdleb Kreeka tänast olukorda praegu Ateenas valitseva ilmaga – päike paistab, kuid natuke külm on ka.
Viimase aasta jooksul on meelt muutnud ka Euroopa Komisjoni Kreeka missiooni juht Declan Costello, kes veel mullu ei uskunud, et riik suudab täita kolmanda kohandamismehhanismi 20. augustiks seatud eesmärgid. «Viimase kolme kvartali tulemused näitavad, et Kreeka on tagasi positiivsel kasvurajal. See on hea uudis, aga oleme ausad – veel on väga pikk tee minna, et kaotatud kasv tagasi teha.»
Suhtumine on muutunud
Tema sõnul tuli muutus juunikuise eurogrupi kohtumise järel, kus oli selgelt näha, et nii Kreeka peaminister kui valitsus tervikuna on suhtumist muutnud ning on tugevalt pühendunud programmi edukalt lõpuni minekule. Costello märkis, et Kreeka on teinud olulisi edusamme oma konkurentsivõime parandamisel, ka on töötuse määr suudetud kaheksa protsendi võrra madalamale 20 protsendi tasemele tuua.
Siiski toonitas komisjoni ametnik korduvalt, et kuigi Kreeka on programmi raames edusamme teinud, on ta selle käigus siiski liikunud täiesti põhjast üksnes natuke üle taandarengu piiri. Selleks aga, et reformid kestvaid tulemusi kannaks, on vaja viis kuni kümme aastat kindlat edu. «Kriisi tekitanud probleemid on lahendatud, kuid tõsised struktuursed reformid vajavad aega. Me oleme alles stardipakul.»
Vastuseks küsimusele, kas tema hinnangul suudab Kreeka pärast 20. augustit reformidega jätkata, tunnistab Costello, et see on 230 miljardi euro küsimus, viidates kogusummale, mida euroala riigid on läbi kolme abipaketi tänaseks Kreekale eraldanud.
Kreeka kolmas majanduslik kohandamisprogramm algas 19. augustil 2015 ja kestab kava kohaselt 20. augustini 2018. Programmi kaudu antav kuni 86 miljardi euro suurune finantsabi tuleb Euroopa stabiilsusmehhanismist, mille otsustavaks koguks on nõukogu, mis koosneb euroala rahandusministritest.