/nginx/o/2017/05/11/6651023t1h639a.jpg)
Riigikogu liikmele, reformierakondlasele Aivar Sõerdile jääb mulje, et valitsuse maksuotsuste taga on poliitikute puudulikud poolhullud ideed, millest ametnikel tuleb kibekiiresti seadus valmis klopsida.
Sõerd: poliitikutel on puudulikud poolhullud ideed, mida ametnikud täitma peavad (16)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
7. veebruar 2018, 15:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõerd kommenteeris rahandusministeeriumi ühe võtmetegelase Dmitri Jegorovi avameelset artiklit, kus viimane rääkis hulludest aegadest, mil nad pidid Jüri Ratase valitsuse tarvis 10 päevaga maksusüsteemi ümber tegema.
Sõerdi sõnul kirjeldab maksu- ja tollipoliitika asekantsler Jegorov ilmekalt, kuidas tänasel päeval maksupoliitikat tehakse. «Poliitikud panevad lauale puuduliku ettevalmistusega poolhullud ideed, ametnikud vormivad nendest eelnõud, järgmisel päeval visatakse need kõrvale ja poliitikud tulevad välja uute, veel tooremate ja jaburamate ideedega. Mõjuanalüüse ei tehta, ekspertidega ei konsulteerita, teiste riikide kogemusi ei tunnistata,» rääkis Sõerd.
Sõerd, kes ise töötas 90ndate alguses rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja kohusetäitjana ehk enam-vähem samas rollis, kus praegu on Dmitri Jegorov, meenutas, kuidas toona poliitikat tehti. Tema sõnul oli 1993. aasta Mart Laari juhitud valitsuse ajal kõik teisiti.
«Poliitikutelt tuli lähteülesanne ehitada Eestis üles modernne ja efektiivne maksusüsteem, kasutades parimat tollal maailmas olemas olnud praktikat,» kirjeldas Sõerd. Alustati sellest, et kaasati nõustaja, kelleks oli tollal üks väljapaistvamaid eksperte USA rahandusministeeriumist Thomas Hart.
Teiseks võeti uue maksusüsteemi teoreetiliseks aluseks Harvardi Ülikooli teadlaste Ward M. Hussey ja Donald C. Lubick uurimus ideaalsest maksusüsteemist.
«Poliitikud olid samuti kogu aeg protsessi kaasatud, sest seadusloome käigus tuli pidevalt analüüsida Eesti olusid ja eripära, sest ükski ideaalne maksumudel ei ole üks ühele kuskil riigis kohaldatav,» rääkis Sõerd.
Riigikogulase sõnul oli see tänapäevases mõistes kindlasti väga pöörane aeg. Samas suudeti heitlikes tingimustes üles ehitada maailma üks kõik modernsem ja efektiivsem maksusüsteem, on Sõerd kindel.