Euroopa Komisjon tõstis euroala majanduse kasvuprognoosi 2018. aastaks 2,3 protsendini, sügisel prognoositud 2,1 protsendilt; 2019. aasta kasvuprognoos tõsteti 1,9 protsendilt 2 protsendini.
Euroopa Komisjon tõstis euroala kasvuprognoosi
7. veebruar 2018, 14:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii euroala kui Euroopa Liidu riikide majandus kasvas 2017. aastal hinnanguliselt 2,4 protsenti, mis oli viimase aastakümne kiireim kasv
Komisjoni teatel põhineb prognoosi tõstmine üleilmse majandustegevuse ja kaubanduse prognoositust suuremal elavnemisel ja tugevamal tsüklilisel mõjul Euroopas, kus tööturud jätkuvalt elavnevad ja majandususaldus on eriti tugev.
Komisjon lisas, et 2019. aasta prognoosid tuginevad eeldusel, et Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelistes kaubandussuhetes säilib praegune olukord.
«Riskid majanduskasvu prognoosile on üldiselt tasakaalus. Kõrgel tasemel majandususaldus osutab võimalusele, et lühemas perspektiivis võib majanduskasv prognoose ületada. Keskpikas perspektiivis võib kogu maailmas kõrgeid varade hindu mõjutada riskide ja alusnäitajate ümberhindamine,» teatas Komisjon.
Püsivate langusriskidena toodi välja Brexiti läbirääkimiste tulemuste ebakindluse, geopoliitilised pinged ning kapseldumist ja protektsionismi soodustava poliitika levimise.
Baasinflatsioon, milles ei võeta arvesse energia ja töötlemata toidu hindu, jääb Komisjoni hinnangul tõenäoliselt tagasihoidlikuks, kuna tööturg ei taastu piisavalt kiiresti ja palgasurve püsib stabiilsena. Koguinflatsioon peegeldab jätkuvalt energiahindade märkimisväärset mõju, mistõttu prognoositakse selle mõõdukat kiirenemist.
Euroala inflatsioon küündis 2017. aastal 1,5 protsendini. Prognoositakse, et 2018. aastal jääb see 1,5 protsendi tasemele ja suureneb 2019. aastal 1,6 protsendini.