Dmitri Jegorov rääkis hulludest päevadest, mil nad Eesti maksusüsteemi ümber tegid

Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov. Foto: Tairo Lutter

Rahandusministeeriumi võtmetegelane, äsja presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi saanud Dmitri Jegorov rääkis hulludest aegadest, mil nad pidid 10 päevaga maksusüsteemi ümber tegema ja kus nii mõnigi ametnik tahtis töölt ära minna.  

Ebamugav partner

Ministeeriumis maksu- ja tollipoliitika asekantslerina töötav Jegorov on viimase aasta jooksul palju silma paistnud. Just tema tiim on pidanud kõik Jüri Ratase valitsuse heitlikud maksuplaanid ette valmistama. Uut tulumaksusüsteemi on ta nii meedias kui rahva ees selgitamas käinud lugematuid kordi. 

President Kersti Kaljulaidilt saigi ta ordeni kui Eesti maksupoliitika arendaja. «On panustanud rahandusministeeriumis digimaksustamise teema arendamisesse (käibemaks, ettevõtete maksustamine) ning Eesti kuvandisse eesrindliku ja läbipaistva riigina,» kiideti Jegorovit.

Samas kõik rahandusministeeriumi ametnikud ja ka teiste ministeeriumite ametnikud peaksid ju panustama Eesti maksupoliitika arendamisse. Mis teeb Jegorovi väljapaistvaks? Ta vastas, et maksupoliitilise nõu andmine on meeskonnatöö. Pole ühtegi inimest, kes teaks kõikide maksude kõiki detaile.

«Üldpildi nägemine on oluline,» arvas ta. «Ka julgus pakkuda uusi lahendusi, et püsida konkurentsis muu maailmaga. Ja üsna sageli hoiatada rumaluste ja muidu pimesi kopeerimise eest,» torkas Jegorov poliitikutele.

Aga kas Jegorov teeb rohkem, kui tavaliselt riigiteenrilt oodatakse? «Ei ole minu hinnata. Küll oskan öelda, et ma olen alati olnud vastane suhtumisele «kuidas küsitakse, nõnda ka vastan». Ma üritan saada probleemist aru ja pakkuda sellele lahendust. Võibolla olen seetõttu olnud paljudele alguses ka ebamugav partner.» Tema esimene küsimus kolleegidele, partneritele, poliitikutele on alati «mis probleemi me lahendame?»

Kas võibki öelda, et praegune valitsus asus liiga agaralt maksudega kõiki probleeme lahendama? «Sellele küsimusele andku vastuse valijad – neid silmas pidades poliitikud oma valikuid teevadki – ametnikel ei ole kohane siin agaralt kommenteerida.»

Tihti kutsutakse Jegorovit ka maksusüsteemi arhitektiks. See ei ole tema hinnangul aga päris õige, sest lõpuks otsustab ikkagi tellija ehk poliitik, millist maja ehitatakse ja kellele. Nõu annab Jegorov aga tohutult ja suletud uste taga veel 10 korda rohkem kui välja paistab. «Seaduse järgi teenindame me ministrit ja valitsust, aga poliitikuid on ju mujalgi,» lisas ta. 

Hullud päevad

Jegorov meenutas viimaseid riigikogu valimisi 2015. aastal, mil koalitsiooni tegid Reformierakond, sotsid ja IRL. Siis jäi tema meeskonnal umbes kuu, et valitsuse kõik maksumuudatused ette valmistada. «Seda oli tegelikult vähe,» tunnistas ta.

2016. aasta lõpp, mil reform pärast 10 aastat troonilt tõugati ja valitsuse moodustas Keskerakond, oli aga sõna otseses mõttes hullumeelne. Jegorovile anti terve portsu Eestis seninägematute maksude – pangalõiv, panditulumaks, tulumaksureform, teekasutustasu ja mis kõik veel – ettevalmistamiseks napid 10 päeva. «Me mõistame, et koalitsiooni vahetus tuli eelarve mõttes raskel ajal, aga me hoiatasime siiski, et kvaliteet võib kõvasti kannatada.»  

Jegorov meenutas, et keeruline oli ettevõtjatelt ja partneritelt mõistvat suhtumist paluda, kui metsiku kiirustamise käigus jäeti vahele nii maksuseaduste väljatöötamiskavatsus kui ka kohustuslikud kaks kooskõlastusringi. Mäletatavasti pälvisid paljud uued maksud ettevõtjatelt hävitavaid hinnanguid.

See polnud aga kõik. Tihti avastas Jegorov, et öösel ja nädalavahetusel ette valmistatud maksueelnõud visati kohe järgmisel päeval prügikasti, sest poliitikute soovid olid juba vahepeal muutunud. See röövis ametnikelt motivatsiooni.

Suur osa tööst oli Jegorovi sõnul ka selline, mida meedia ega tavalised inimesed kõrvalt ei näinud – näiteks mõne maksuidee analüüsimine ja memoks vormistamine, mis tegelikult kunagi ei realiseeru ja mida avalikkusele ei tutvustada. Lisaks olid ametnike õlul rahvusvahelised kohustused, kus nad ei saanud öelda, et vabandust, me seekord ei panusta, meil on siseriiklikke asju teha.  

«Mis seal salata, (lahkumis)avalduse laudalöömise mõte käis paljudel peast läbi,» ütles ta. «Aga me kõik saame aru, kus lõpeb maksupoliitika nõustajate ja algab poliitika tegijate mängumaa. Nõuandmise lõpetamine keerulisel ajal ei tule riigile kuidagi kasuks.»

Maksud ei ole kõige tähtsamad

Kuigi Jegorov teenib maksude väljatöötamise eest leiba, on tema suur soov, et poliitikute usk maksupoliitika kõikvõimsusesse väheneks. Ta tahaks, et asemele tuleks mõtestatud arutelu tõeliselt olulistel teemadel nagu näiteks rahvastik, sotsiaalsed küsimused, haridus, majandus, turvalisus ja meditsiin. «Maksupoliitika on nende suhtes alati teisejärguline,» ütles ta.

Jegorov on varem avaldanud lootust, et Jüri Ratase valitsuse otsus tõsta maksuvaba tulu 500 euroni on pikaajaline poliitika, mida ei asuta kohe pärast 2019. aasta valimisi ümber tegema. Üks põhjus on selles, et taolise maksuarvestuse süsteemi ehitamine on hirmkallis. Teine asi on aga see, et nüüd vajaksime me mõneks ajaks stabiilsust. «Muudatustel ei ole viga midagi, sagedastel heitlikel muudatustel aga on,» rääkis ta.

«Kui lugeda viimase aja meediat, siis kandvaks teemaks järgmisteks valimisteks saab mitte maksusüsteemi järjekordne ülesraputamine, vaid vastupidi, totaalne maksurahu,» prognoosis Jegorov. «Ettevõtjat ja töökohtade loojat ei huvita niivõrd see, kas maksumäär on kõrge või madal, aga teda vägagi huvitab, et kui see on ükskord otsustatud, siis see piisavalt pikaks ajaks nii ka jääb.» Kõige hullem on tema sõnul pidev ebastabiilsus.

Sõerd: poliitikutel on puudulikud poolhullud ideed, mida ametnikud täitma peavad

Riigikogu liikmele, reformierakondlasele Aivar Sõerdile jääb mulje, et tänapäeva maksuotsuste taga on poliitikute puudulikud poolhullud ideed, millest ametnikel tuleb kibekiiresti seadus valmis klopsida.

«Praeguse koalitsiooni ajal juhtus ju nii, et meil oli varem hästi töötav maksusüsteem, aga nüüd ilmusid välja poliitikutest populistid ja hakkasid maksusüsteemi kallal igasuguseid poolhulle ideid katsetama,» märkis Sõerd.

Sõerd, kes ise töötas 90ndate alguses rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja kohusetäitjana ehk enam-vähem samas rollis kus praegu on Dmitri Jegorov, meenutas, et 1993. aasta Mart Laari juhitud valitsuse ajal kõik teisiti.

«Poliitikutelt tuli lähteülesanne ehitada Eestis üles moderne ja efektiivne maksusüsteem, kasutades parimat tollal maailmas olemas olnud praktikat,» kirjeldas Sõerd. Alustati sellest, et kaasati nõustaja, kelleks oli tollal üks väljapaistvamaid eksperte USA rahandusministeeriumist Thomas Hart.

Kui Dmitri Jegorov ütles, et Eesti vajab edaspidi maksumäslemise asemel maksurahu, siis Sõerd ütles, et seda Reformierakond järgmistel valimistel pakubki. See näeb aga välja nii, et praegune maksuvaba tulu tõus tehakse uuesti ümber.

«Maksurahu taastubki kui tühistada sellest aastast käiku läinud ebaõiglane ja valedega ilustatud maksuvaba miinimumi arvestamise kord ja laiendada maksuvaba miinimum 500 eurot kuuarvestuses kõigile,» selgitas Sõerd.  

Maksuekspert Joel Zernask: maksud on kuuenda järgu teema

Joel Zernask ütles Jegorovi kirjeldusi lugedes, et tõepoolest, rahandusministeeriumi ametnikud tegid väga lühikese ajaga tohutu töö. Paraku kannatas niimoodi ka maksude kvaliteet, mistõttu on aeg vigu lappima hakata.

Zernask ootabki täna, kui ajad on rahunenud, et ametnikud vaataks üle ja selgitaks, kuidas kiiruga kokkuklopsitud seadusemuudatusi päris elus tõlgendada ja rakendada. Ministeerium ja maksu- ja tolliamet ei tohiks nüüd hammasrataste vahele jäänud maksumaksjale selga pöörata, lisas ta.

Maksueksperdi sõnul on maksud poliitikutele alati magus teema, kuna see puudutab kõiki ja selle pinnalt on kerge pildile pääseda. «Samas kui me vaatame ettevõtjate investeerimisotsuste tagamaid, siis on maksud umbes kuuendajärguline teema ettevõtluskeskkonna stabiilsuse, inimeste harituse, kättesaadavuse, maksumuse ja infrastruktuuri järel,» märkis Zernask.

«Maksurahu on kindlasti väga oluline ja tänases Eestis suisa hädavajalik. Ebakindlus ja usalduse puudumine riigi suhtes on investori jaoks väga palju suurem probleem kui veidi kõrgem maksukulu,» resümeeris Zernask.