Tallinna-Helsingi tunnel läheb maksma 16-20 miljardit eurot

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tunnel

FOTO: SCANPIX

 FinEst Link projekti raames teostatud raudteetunneli tasuvusanalüüsis leiti, et tunnel aitaks kaasa kaksiklinna arengule ning 3 miljoni elanikuga metropoli tekkele, kus inimestele, kaupadele ning teenustele oleks tagatud vaba liikumine. Tunneli ehitamine maksaks 16-20 miljardit eurot.

Püsiühenduse visioonist on eksperdid, poliitikud ja avalikkus rääkinud juba enam kui 20 aastat.

Peaminister Jüri Ratase sõnul liigub Tallinna ja Helsingi vahel ligi 10 miljonit reisijat aastas, kelle arv on praeguste hinnangute kohaselt kasvuteel. Pealinnade liitmist üheks suurlinnapiirkonnaks peaksid Eesti ja Soome elanikud tema sõnul tõsiselt kaaluma, sest see tooks kogu piirkonnale mitmeid eeliseid, näiteks paraneksid tööturuvõimalused.

Samuti hõlbustaks pealinnade vaheline püsiühendus Ratase sõnul kaubandust ja looks kokkuvõttes paremad võimalused majanduskasvuks, aitaks piirkonda meelitada uusi investeeringuid, avaks uusi kaubandusteid ja tooks ka maksutulu. «Loodan siiralt, et kiire transpordiühendus suurendab meie piirkonna konkurentsivõimet,» ütles ta.

Tunnel võimaldaks igapäevast pendelrännet kahe pealinna vahel ning tekitaks ühtse Euroopa raudteevõrgustiku Kesk-Euroopast Arktikani.

«Kui vaadata seda puhtalt kui transpordiprojekti, siis ei oleks raudteetunnel majanduslikult tasuv, kuid kui arvestada sellega kaasnevaid positiivseid majanduslikke mõjusid piirkonnale, siis on tegemist väga kasumliku ettevõtmisega», ütles FinEst Link projektijuht Kari Ruohonen.

Majandus- ja Taristuminister Kadri Simson lisas, et suured taristuprojektid ei olegi reeglina majanduslikult otseselt tasuvad, kuid aitavad luua kasu teistes valdkondades, nagu tööhõives, kaupade liikuvuses ja aegruumiliste vahemaade vähendamises, panustades majanduse arengusse laiemalt.

«Tallinna-Helsingi tunnel on olnud unistuseks aastakümneid, täna oleme tänu tehnoloogia arengule selle unistuse realiseerumisele lähemal kui kunagi varem. Samas on veel väga rasked otsused ees, sest tegemist on väga kalli investeeringuga ning praegu pole veel selge, kust oleks realistlik nii ambitsioonika projekti jaoks rahastust leida. Edasised uuringud ja arutelud peavad ka sellele küsimusele vastuse leidma enne, kui reaalselt kaevama saab asuda,» märkis minister Simson.

«Usun, et meil on toatäis inimesi, kes unistavad suurelt.  See tunnel oleks kaks korda pikem kui praegune pikim merealune tunnel. Me julgeme võtta suuri samme,» märkis Simson.

Tunneli maksumuseks hinnatakse keskmiselt 16 miljardit eurot, see võib tõusta aga kuni 20 miljardid euroni, sõltuvalt merealustest ehitustingimustest. Ehitusajaks on prognoosi kohaselt 15 aastat arvestusega, et ehitus algaks 2025. aastal. Maksumuses sisaldub tunneli ja tehissaarte ehitushind, samuti projekteerimiskulud ning peatuskohtade, terminalide ning depoode ehituseks minevad kulud. Maksumus ei sisalda veeremile kuluvaid summasid.

Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner tõdes, et täna on Soome justkui saar, kuid see ei tohiks pikalt nii jääda. «Tahame, et Soome oleks keskpunkt, kus liiguvad kaubad, inimesed ja andmed,» rääkis ta.

«Oleme pikalt kaalunud tunneliühendust Tallinnaga, see oleks väga oluline, et Euroopa Arktika osa oleks ühendatud ülejäänud Euroopaga,» lisas ta.

Tunnel on majanduslikult tasuv, kui kasutada avaliku ja erasektori koostööprojekti mudelit (PPP), kus avalik sektor finantseerib tunneliehitust ning Euroopa Liidu toetus katab 40 protsenti tunneli maksumusest. Piletitulu ning tunnelimaksud kataksid aastased tunneli ülalpidamiskulud, kuid rongide opereerimiskulud vajaksid 40 aasta jooksul riiklikke dotatsioone, mis oleks arvestuslikult 280 miljonit eurot aastas. Uuringu käigus leiti, et otsene tulu tunnelist oleks piirkonnale üle 5 miljardi euro.

Põhiliselt sisaldab see tulu endas ajavõitu arvestatuna rahasse. Lisaks otsestele mõjudele hinnati ka tunneliga kaasnevaid kaudsemaid mõjusid ning leiti, et need tooks piirkonnale veel täiendavalt ligi 7 miljardi euro suuruse tulu. Täna Tallinnas peetaval konverentsil arutavad Tallinna ja Helsingi vahelise raudteetunneli majandusliku tasuvuse, tehnilise teostatavuse, kaasnevate mõjude ja maksumuse üle Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas, Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner, Eesti majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning Tallinna ja Helsingi linnapead Taavi Aas ning Jan Vapaavuori.

«Kaksiklinna puhul räägime piirkonnast, kus elab kokku kolm miljonit inimest. Aeg on raha, majanduslikus mõttes on mõistlik, kui tänase paari tunni asemel on teekond Tallinna ja Helsingi vahel pool tudi. See loob väärtust kogu piirkonnale, kui inimesed saavad kiiremini liikuda,» arvas Sepp.

Tallinnas lõppeks ühendustunnel Helsingiga Ülemistel. Aasa sõnul pole viga, et see kesklinna ei jõua, kuna Ülemiste kujuneb lähiaastatel transpordi sõlmpunktiks, kus lisaks lennujaamale hakkab olema Rail Balticu peatus. 

Samuti osalevad arutelus Soome Uusimaa Liidu juht Ossi Savolainen ning Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Andre Sepp. FinEst Link tasuvusanalüüsi viisid läbi maailmatasemel konsultandid ettevõtetest Amberg Engineering, Sweco Finland, WSP, Ramboll Finland, Sito, Pöyry, Strafica, Kaupunkitutkimus TA, Inspira ja Rebel Group.

Kõik osalejad olid aga ühte meelt, et taolise tunneli rajamiseks on lisaks rahale vaja ka raudset tahet.

Küsimuseks jääb, kas meil hakkab olema kaks maailma pikimat tunnelit. Lisaks FinEst Link projektile plaanib oma tunnelilt ka Soome ettevõtja Peter Vesterbacka, kelle hinnangutel saaks selle ehitatud 15 miljardi euro eest. Samuti on piirkonnas soolas hyperloopi ehitamine.

Tagasi üles