PÕHJALIK ÜLEVAADE: miks jäi Äripäev kohtuasjas Krossiga läbi kolme astme kaotajaks? (2)
6. veebruar 2018, 12:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohtu eilne otsus mitte menetleda Äripäeva kaebust Eerik-Niiles Krossi vastu tähendas Krossile lõplikku võitu vaidluses, kus kohus leidis, et Äripäev kasutas artiklite avaldamisel teadlikult demagoogiat ja püüdis majandusliku kasu eesmärgil kunstlikult skandaali luua. Postimees koostas põhjaliku ülevaate kohtute põhjendustest.
Kolmest kohtuastmest läbi käinud kohtuasja aluseks oli Äripäevas 14. juulil 2014 ilmunud artikkel, mis kandis pealkirja «Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid». Loos seoti Eerik-Niiles Kross Valgevene kaudu diislikütust tarnida plaanivate aseritest ettevõtjatega, kes tahtsid lehe väitel müüa Eestis Ažerbaidžaanist pärit kütust, mis on kas mõne välisriigi maksudest puhtaks pestud või lausa varastatud.
Leht väitis seda lugu näiteks tuues, et ennast korruptsioonivastase võitluse esiliinile paigutav Kross pole ise hoidunud käitumast sarnaselt nendega, kelle vastu ta protestib, kuivõrd olla lehe väitel tehinguga märksa tihedamalt seotud, kuid ta ise seda ütleb olevat. Kross andis seepeale Äripäeva kohtusse, nõudes ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist.
Esimene Krossile õigust andev otsus tuli 11. augustil 2016. aastal Harju maakohtult. Kohtunik Sirje Õunpuu leidis, et Eerik-Niiles Kross ei ole käitunud nagu korruptant ega olnud ka pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest peale. Ühtlasi määras kohus juba siis Äripäevalt välja 10 000 euro suuruse kahjuhüvitise Eerik-Niiles Krossile.
Kohus: mida leht ise silmas pidas, ei puutu asjasse
Kohus märkis oma otsuses, et isiku maine kahjustamine on võimalik nii väärtushinnangu kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega. «Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav.»
Kohus asus seisukohale, et Krossi mainet kahjustanud väidete näol oli tegemist faktiväidetega, mistõttu tuli tuvastada, mida Äripäev mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. «See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane,» nentis kohus. Ühe tõendina oli kohtuasjas kasutusel ka eesti keele professori ja keeleteadlase Krista Kerge analüüs Äripäeva loos kasutatud konstruktsioonidest.
Ühe asjana tõi Kerge oma analüüsis välja pealkirjade negatiivse konnotatsiooni. «Pealkirjad on kõige enam mõjutav kooslus, sest neid loetakse lugemisväärseid meediatekste otsides nii paberlehes kui online ka siis, kui artiklit ennast tegelikult ei loeta,» leidis keeleteadlane.
Kuigi Äripäev kaitses end muuhulgas argumendiga, et nende poolt avaldatud väidete avaldamine ei olnud õigusvastane – sest Eerik-Niiles Kross on avaliku elu tegelane ja tipp-poliitik ning avaldatul oli mingigi faktiline baas –, leidis kohus, et nimetatud asjaolude vahel seoste loomine ning Krossi ebatõese kujutamise õigustuse taga oli Äripäeva majanduslikest kaalutlustest lähtuv soov.
«Kohus leiab, et kostja majanduslikust kaalutlusest lähtuv soov näha nimetatud asjaolude vahel seost ei ole kostja ebatõese kujutamise õigustuseks ei ajakirjandusliku ega avaliku huvi seisukohalt.» Krista Kerge analüüsile viidates leidis kohus, et Äripäeva artikli eesmärk oli Eerik-Niiles Krossist lugejale negatiivse kuvandi loomine.
Skandaal majandusliku huvi eesmärgil
Kohus leidis oma otsuses, et Äripäev on artiklite avaldamisel teadlikult kasutanud demagoogiat, püüdes kunstlikult luua skandaali ja sellise käitumise huvi on majanduslik. Ühtlasi toonitas kohus, et tõestamist ei leidnud loo objektiivne faktiline baas, küll aga Äripäeva soov nende asjaolude vahel seost näha.
«Näiteks suuremad etteheited Eerik-Niiles Krossile tulenevad tema lävimisest «kurjategija ja maksupettur» Jürgen Järvikuga. Kostja ei ole tõendanud, et mainitud isik oleks toime pannud kuritegusid või oleks tegelenud suuremahulise maksupettusega.»
Muuhulgas tuleb maakohtu otsusest välja, et kui kohus oli tuvastanud, et Äripäeva artikli näol oli tegemist Krossile valeväidete ja mainekahju tekitamisega, oli küsimus ka lehelt välja nõutavas trahvisummas, mida Äripäev püüdis võimalikult väikseks rääkida.
Nimelt oli leht seisukohal, et ASi Äripäev majandusaasta tulemusi ei saa trahvi määramisel aluseks võtta, sest lisaks ajalehe Äripäev avaldamisele kajastavad aruanded ka seminaride ja konverentside korraldamise ning kirjastustegevuse tulusid.
Kohus aga leidis, et Äripäev on ühtne kaubamärk, kuhu on koondunud kolm tegevust, mis toetavad teineteist ning suurendavad eeldatavalt teiste valdkondade kasumit. «Seetõttu ei ole võimalik jagada Äripäeva majanduslikke näitajaid viisil, nagu kostja on püüdnud väita.»
Ühtlasi märkis kohus, et kuigi senises kohtupraktikas on isikuõiguse rikkumisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitise suuruseks tavapäraselt olnud 1000 kuni 5000 eurot, siis hinnates selle juhtumi asjaolusid on õiglane määrata Krossi kasuks tekitatud ülekohtu ja ennetava kahjuhüvitise suuruseks 10 000 eurot. Kohtu otsusel jäid ka menetluskulud Äripäeva kanda.
Tahtsid hüvitamise alust kuulutada põhiseadusega vastuolus olevaks
Äripäev esitas seepeale Tallinna ringkonnakohtule 15. septembril 2016. aastal apellatsioonkaebuse, millega palus tühistada maakohtu otsuse ning teha uus, millega jäetaks Eerik-Niiles Krossi hagi rahuldamata ja ka menetluskulud tema kanda. Ühtlasi esitas Äripäev lisatõendeid, mille abil soovis tunnistada asja lahendamisel kohalduv VÕS § 134 lg 6 otsuse resolutsioonis põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta see kohaldamata.
Võlaõigusseaduse antud punkt määrab mittevaralise kahju hüvitamise erisused. Selle kuues lõige määrab, et isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus arvestada ka vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
Äripäev põhjendas oma soovi sellega, et maakohus eiras Eesti kohtupraktikas aastate jooksul väljakujunenud ajakirjandusõiguse põhimõtteid ja seaduse tõlgendamise printsiipe. «Sh on maakohus leidnud, et mõistliku lugeja põhimõtet ei ole vajalik kohaldada, laiendanud ebaproportsionaalselt kaudsete faktiväidete kontseptsiooni ning kohaldanud esimest korda Eesti kohtupraktikas karistuslikku kahju ning seda praktiliselt ilma põhjendusi toomata.»
Ka väitis Äripäev, et maakohus omistas neile väidete avaldamise, mida ta tegelikkuses ei avaldanud. Ühtlasi märkis leht maakohtu põhjendamismeetodi kriitikas, et «selle hindamisel, kas väited on avaldatud kui ka selle hindamisel, kas tegemist on väärtushinnangu või faktiväitega (kuigi tegemist on õigusliku otsusega) kohus tuginenud hageja poolt kinni makstud ja küsimustega suunatud eesti keele PhD Krista Kerge arvamusele.»
Äripäeva vastuargumentidest hoolimata jäi ringkonnakohus siiski seisukohale, et Harju maakohtu 11. augusti 2016. aasta otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Nii oli ringkonnakohtu otsus, et maakohtu otsus jääb jõusse ja Äripäeva apellatsioonkaebust ei rahuldata.
Oma põhjendustes ütles ringkonnakohus, et erinevalt apellatsioonkaebuses väidetust ei saa maakohtule ette heita menetlusnormide rikkumist seoses Krista Kerge arvamuse ekspertarvamusena käsitamisena, kuivõrd seda ei käsitletudki seaduse järgi ekspertarvamusena, vaid selle näol oli tegemist Eerik-Niiles Krossi kui ühe menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isiku arvamusega ehk tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendiga.
Ringkonnakohus märkis oma otsuses, et jagab maakohtu seisukohta selles, et Äripäeva asjas esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud lehe avaldatud väidete vastavus tegelikkusele. Ka leidis ringkonnakohus, et Eerik-Niiles Krossile määratud kahjuhüvitise suurus oli õigustatud. «Kolleegiumi hinnangul on maakohus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel võtnud arvesse kõiki olulisi asjaolusid, mis mõjutavad hüvitise määra õiglast kujunemist antud kohtuasjas.»
Kuigi Äripäev esitas kaebuse ka riigikohtusse, oli selle käesoleva aasta 5. veebruari otsus väga lakooniline: jätta Äripäeva kassatsioonkaebus menetlusse võtmata, juba tasutud kautsjon arvata riigituludesse ning jätta kassatsioonastme menetluskulud Äripäeva kanda. «Riigikohus leidis, et AS Äripäev kassatsioonkaebus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 679 sätestatud menetlusse võtmist võimaldavate aluste puudumise tõttu põhjendamatu,» leidis riigikohus.
Tegu pretsedendiga
Eerik-Niiles Krossi juhtumis kaitsnud vandeadvokaat Oliver Nääs märkis eile kommentaaris meediale, et eilse riigikohtu otsuse näol on tegu silmapaistva kohtuotsusega, mis esimest korda näitab, kuidas meediaettevõte võib ajakirjanduslike väärtuste ja isiklike ärihuvide vahel valides kalduda eelistama isiklikke ärihuvisid.
«Ühest küljest on see ju triviaalne info, et meediaväljaanded mõõdavad oma töö tulemuslikkust klikkides, mis omakorda motiveerib tootma võimalikult intrigeerivaid tekste. See on probleem, millele on aastaid tähelepanu juhitud, kuid midagi konkreetset pole juhtunud,» nentis Nääs.
Ta märkis, et Krossi juhtumi näol on nüüd olemas lõplik kohtulahend, mis ütleb, et ajaleht soovis oma majanduslikest kaalutlusest lähtuvalt luua seoseid, mille tagajärjeks oli Eerik-Niiles Krossi ebatõene kujutamine viisil, mille õigustuseks ei olnud ei ajakirjanduslikku ega avalikku huvi.
Äripäeva kommentaar
Äripäeva ja poliitik Eerik-Niiles Krossi vaidluse lõppemisel ajalehe kaotusega võivad olla põhjapanevad ja kaugeleulatuvad tagajärjed kogu Eesti ajakirjanduse ja selle kaudu laia avalikkuse jaoks. Sisuliselt tähendab vastne kohtuotsus seda, et 1) arvamusvabadus kui ajakirjanduse alusväärtus on Äripäeva hinnangul kadunud: moraalsete hinnangute andmine on edaspidi keelatud; 2) kes tahes võib hageda iseenda välja mõeldud väiteid ning omistades neid ajakirjandusele kohtus võitjaks jääda.
Vastne kohtuotsus jätab arvestamata, et arvamusrubriikides üles astuvail autoreil ja toimetuse seisukohti esindavatel juhtkirjadel on õigus kõigi teemade üle kõlbelises võtmes arutleda ja anda moraalseid hinnanguid.
Tähelepanuväärne on kogu kaasuse juures see, et reaalselt avaldatud faktidele ehk uurivatele ja paljastavatele artiklitele pole ei Krossil ega tema advokaatidel olnud mitte mingisuguseid etteheiteid. Häiris arvamuslugu ja juhtkiri, mis tõepoolest andsid kõlbelisi hinnanguid – küll aga mitte sellisel kujul, nagu neid hageti. Kohtuotsusega on väljaanne süüdi mõistetud teos, mida ta pole sooritanud ega isegi mitte kavatsenud sooritada.
Hoolimata kohtuotsuse võimalikest väga karmidest järeldusest ei kavatse Äripäev arvamusrubriiki kinni panna ega teha muudatusi ka muus toimetuse töös. Lugu, millest kogu kohtukaasus algas, saab endiselt Äripäevast lugeda – nii Krossi tegevust käsitlevat uurivat lugu kui ka sellel põhinevat juhtkirja. Samamoodi kirjutaksime tookord käsitletud sündmustest ka täna.