Krossi õigusi kaitsnud Nääs: Äripäev üritas majandusliku kasu nimel kunstlikult skandaali luua (1)
5. veebruar 2018, 18:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/02/05/7547525t1ha272.jpg)
Täna lõplikult kohtus Äripäeva üle võidu saavutanud Eerik-Niiles Krossi advokaat Oliver Nääs mõistab hukka ajalehe soovi majandusliku kasu nimel kunstlikult skandaali luua. Kõigis kolmes kohtuastmes kaotajaks jäänud Äripäev peab maksma kinni kõik menetluskulud ja veel 10 000 eurot kahjuhüvitist Eerik-Niiles Krossile.
Täna avaldatud riigikohtu otsus, millega ei võetud Äripäeva kaebust arutlusele, kinnitas lõplikult, et ajaleht Äripäev on artiklite avaldamisel kasutanud teadlikult demagoogiat ja püüdnud kunstlikult skandaali luua, et sellest ise majanduslikku kasu lõigata, leiab Eerik-Niiles Krossi kaitsnud vandeadvokaat Oliver Nääs.
Nääsi sõnul on tegu silmapaistva kohtuotsusega, mis esmakordselt näitab kuidas meediaettevõte võib ajakirjanduslike väärtuste ja isiklike ärihuvide vahel valides kalduda eelistama isiklikke ärihuvisid.
«Ühest küljest on see ju triviaalne info, et meediaväljaanded mõõdavad oma töö tulemuslikkust klikkides, mis omakorda motiveerib tootma võimalikult intrigeerivaid tekste. See on probleem, millele on aastaid tähelepanu juhitud, kuid midagi konkreetset pole juhtunud,» nentis Nääs.
Ta märkis, et Krossi juhtumi näol on nüüd olemas lõplik kohtulahend, mis ütleb, et ajaleht soovis oma majanduslikest kaalutlusest lähtuvalt luua seoseid, mille tagajärjeks oli Eerik-Niiles Krossi ebatõene kujutamine viisil, mille õigustuseks ei olnud ei ajakirjanduslikku ega avalikku huvi.
Nääsi sõnul leidis kohtus tõendamist, et Äripäeva artikli eesmärk oli Eerik-Niiles Krossist lugejale negatiivse kuvandi loomine. «Kuigi Äripäev leidis, et ajakirjandusel ongi õigus luua ka negatiivseid seoseid ning kuvandit, kui selleks eksisteerib üldine objektiivne faktiline baas, siis kohus leidis, et sellist objektiivset faktilist baasi ei eksisteerinud. Oli vaid ajalehe soov näha teatud asjaolude vahel seost.»
Tänast kuupäeva kandva riigkohtu määruse kohaselt Äripäeva kassatsioonikaebust menetlusse ei võetud ning kehtima jäid varasemad kohtuotsused, mille kohaselt peab Äripäev lisaks 10 000-eurosele kahjuhüvitsele avaldama kaheksa tunni jooksul oma uudisteportaali esiuudisena ning paberlehe teise lehekülje uudisena 14. juulil 2014. aastal ilmunud artiklis ilmunud valeväiteid ümberlükkavad teated.
«Kolme kohtuastme ühtne seisukoht näitab, et oma õiguste eest seismine ka muutunud meediamaastikul ei ole sugugi tulutu tegevus. Siin on tõmmatud nüüd selge joon maha, et oma majandustegevuse hoogustamiseks ei või hakata teiste õiguste arvelt kunstlikult skandaale punuma,» sõnas Nääs.
Eerik Niiles Krossi esindasid kolm ja pool aastat tagasi Äripäevas ilmunud artiklist alguse saanud vaidluses vandeadvokaat Oliver Nääs ja advokaat Gretta Oltjer-Timberg. Vaidluse aluseks oli 14.07.2014 ilmunud artikkel pealkirjaga «Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid».