Kirjanen: RMK kokkulepe tselluloositehasega mõjutab minu ettevõtlust (2)

Andres Reimer
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Graanul Investi koostootmisjaam ja puidugraanulitehas Imaveres.
Graanul Investi koostootmisjaam ja puidugraanulitehas Imaveres. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Eesti juhtivaid puidutööstureid Raul Kirjanen tunnistas, et kokkulepe Tartusse kavandatava tselluloositehasega moonutab turgu ja mõjutab tema ettevõtte majandustegevust.

 «Viiendik minu kriitikast on tingitud murest inimkonna tuleviku pärast, kaheksakümmend protsenti aga sellest, et see mõjutab meie ettevõtte majandustegevust,» ütles Kirjanen Postimehele.

Ehkki Kirjaneni Graanul Invest kasutab praegu madalama kvaliteediga puitu, kui vajab kavandatav tselluloositehas, võib selline kokkulepe põhjustada anomaalia puiduturul. Kui praegu eksisteerivad siinsel turul kütte- ja paberipuu eraldi hinnaklassides, siis suurettevõtja nägemuses varsti piirid nende vahel hägustuvad ja kaovad.

«Vaadates tehnoloogiat natuke ettepoole ja seda mis maailmas toimub, siis ma pigem näen arenguid nii puuliigiti kui kvaliteediklasside kaudu. Paberipuust ja küttepuust saab üks tehnoloogiline puu ja sellest tehakse erinevaid tooteid alates põletamisest kuni arenenud biokeemia toodeteni välja,» selgitas ettevõtja.

Samal ajal nimetas Kirjanen mõttetuks investeeringut, mille edu nimel peab sõlmima eeliskokkuleppeid riigiga. «Ma ei pea mõistlikuks äriprojekti, mis tahab saada 15-aastast tarnekindlust, et ennast finantseerida,» sõnas Kirjanen.

Tema sõnul on ju jutt siiani olnud, et miljarditehas hakkab tootma suure lisandväärtusega tooteid ja peaks seega olema võimeline ostma puitu sellise hinnaga, et kõik konkurendid peavad taanduma. «Eilsest pressikonverentsist jäi justkui mulje, et see nii ei ole ja tegelikkuses on mitmes etapis vaja riigi abi.»

Sellise pikkusega leping fikseerib väga suure osa puiduvoost Kirjaneni väitel väga pikaks ajaks ühele kliendile, mistõttu  turult kaob suur osa likviidsusest. Kui näiteks viie aasta pärast tuleb turule täiesti uus tehnoloogia, siis Eestis seda arendada ei saa, sest siin ei ole vaba ressurssi isegi kõrgema hinna eest.

RMK tavapärane koostöö puidu ostjatega tugineb  viieaastastel kestvuslepingutel ning selliseid lepinguid omab Kirjanen  oma suuremate investeeringute tagamiseks.«Kui RMK läheb üle  15-aastastele lepingutele, siis oleme huvitatud ka sellistele lepingutele konkureerima,» selgitas ta.

«Kuhu täpselt puit hakkab minema, sõltub turust ja tehnoloogia arengust. See on minu meelest normaalne protsess ja seda ei ole mõtet lõhkuda ei riiklike toetuste ega ka erikohtlemise teel.»

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles