Taastuvenergia koda pole Est-Fori tselluloositehase suhtes seisukohta kujundanud (1)

Andres Reimer
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mets. Foto on illustreeriv.
Mets. Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks

Postimees kirjutas täna ekslikult, et Eesti Taastuvenergia Koda on Est-Fori poolt Tartumaale kavandatava tselluloositehase vastu, kuid see ühing pole oma seisukohta kujundanud.

«Eesti Taastuvenergia Koda pole Est-Fori tselluloositehase rajamise küsimust arutanud. Koja juhatus on suhelnud rajatava tehase investoritega saamaks selgust, millist tehnoloogiat energiatootmiseks kavatsetakse kasutada. Kuivõrd selles osas on investorite plaanid veel lahtised, siis puudub kojal ka piisav sisend seisukoha kujundamiseks,» teatas koja juhatuse liige Rene Tammist.

Postimees palub vabandust Tammisti eile saadetud kirja eksliku tõlgendamise pärast.

Rene Tammisti kiri:

«Riigiasutused jt apelleerivad raimahtudest rääkides metsanduse arengukavas sätestatud 12-15 miljonile tihumeetrile aastas. Tegelikud piirangud raiemahtudele tulenevad EL ja ÜRO regulatsioonidest. Euroopa Komisjoni poolt esitleti juulis 2016 LULUCF määrust, mis nõuab, et 2021-2030 oleksid kõikide liikmesriikide metsad süsinikuneutraalsed ehk raiutaks sama palju, kui metsa juurde kasvab. Seega peab taasmetsastamine olema samas mahus kui raiumine. Eesti eesistumise ajal Keskkonnaministrite Nõukogus vastuvõetud LULUCF määruse positsioon tähendab Keskkonnaministeeriumi hinnangul Eestile raiemahuks ca 10 miljonit tihumeetrit aastas, ehk 2016. aastaga võrreldes 1,3 miljonit tihumeetrit vähem. Määrus võimaldab üleraiet teataval määral kompenseerida CO2 kvootide ostuga, ent seda piiratud ulatuses. Määruse vastuvõtmise nimel peavad hetkel Euroopa Parlament ja Nõukogu läbirääkimisi. Lisaks kavandatavale LULUCF määrusele kehtib täna Eestile ÜRO Durbani kliimakokkulepe, mille raames tohib Eesti aastane raiemaht 2010-2020 olla keskmiselt kuni 9,7 miljonit tihumeetrit. See piirmäär on tänaseks ületatud. Keskmist raiemahtu ületava koguse puhul tuleb hakata riigil ostma CO2 kvoote.»

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles