Vilets aktsiisilaekumine sööb luuletajate ja kunstnike toetusi

Kui inimesed ostavad vähem alkoholi, on ka kunstiinimeste toetused väiksemad.

FOTO: GEORG K6RRE/PM/SCANPIX BALTICS

Kehvakene alkoholiaktsiisi laekumine sööb muuhulgas ka Kultuurkapitali tulusid, mis tähendab, et vähem on raha, mida kirjanikele, kunstnikele ja sportlastele toetustena laiali jagada.

Eesti Kultuurkapital on avalik-õiguslik asutus, mille eesmärk on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine. Nn kulka eelarve (mullu ligikaudu 30 miljonit eurot) tuleb kokku alkoholi- ja tubakaaktsiisist, hasartmängumaksust, aga ka eraisikute toetustest ja asutuse enda vara paigutustest ja investeeringutest.

Kõige suurema osa pirukast moodustab aga just aktsiis. Seadusega on paika pandud, et kulka saab omale igal aastal 3,5 protsenti riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakamaksudest. Näiteks 2017. aastal moodustas see 15,2 miljonit eurot ehk veidi üle poole kulka 12 kuu tuludest.  

Olgu veel selgituseks öeldud, et kulka ei saa riigilt kogu maksuraha aasta alguses portsuga kätte, vaid seda tilgutatakse iga kuu teatud protsendi vastavalt sellele, kui palju maksuamet õlle- ja viinaaktsiise ise kokku kogub. See tähendab seda, et enne iga taotlusvooru, mida on aastas neli tükki, koostab kulka jooksvalt sihtkapitalidele ja maakondlikele ekspertgruppidele eelarve, kui palju neil raha jagamiseks on. 

Nagu ajakirjanduses pikalt ja laialt räägitud, sai riik 2017. aastal vähemalt alkoholiaktsiisi laekumisega kõvasti vastu näppe. Rahandusministeeriumi viimane, kõvasti alla korrigeeritud suvine prognoos lootis alkoholilt 237,5 miljonit eurot aktsiisi. Kuigi andmed pole veel lõplikult lukku löödud, ütles maksuamet, et aktsiisi laekus vaid 229 miljonit eurot. Tõenäoliselt aga veelgi vähem.

Poole miljoni eest kunsti jäi tegemata

Kultuurkapitali jaoks tähendas see seda, et nende kontole laekus aktsiisitulu mullu 2,4 protsenti vähem kui 2016. aastal. Rahaliselt rääkides teeb see umbes 400 000 eurot, mida kulka toetusteks, preemiateks ja stipendiumiteks vähem laiali jagada sai. Arvestades, et nad eraldasid kultuurile 2016. aastal 27 miljonit eurot, pole see teab mis suur summa, kuid nii mõnelgi kunstnikul või kirjanikul võis seetõttu jääda teos välja andmata.

Kultuurkapitali kommunikatsioonijuht Katrin Seppel ütles, et võimatu on täpsustada, kes rahata jäi, kuna nagu öeldud, nemad jagavad vaid raha, mis neil reaalselt olemas on. Seppel ei võtnud seda ülemäära traagiliselt, kuna toetusi soovitakse neilt alati rohkem, kui anda on. Näiteks möödunud aasta neljandas taotlusvoorus küsiti neilt pea 14 miljonit eurot toetust, kuid jagada sai vaid 6,3 miljonit eurot. «Keegi jääb alati ilma,» märkis Seppel.

Lisaks palus Seppel täpsustada, et aktsiisilaekumised ei ole ainus allikas, millest Kultuurkapitali eelarve kokku tuleb. Näiteks kui hasartmängumaksu peaks oodatust rohkem laekuma, võivad kulka jagatavad toetused hoopis kasvada. Samuti saab kultuuri toetada sooviv eraisik või ettevõte alati annetusi teha, mida eelmisel aastal ka korduvalt tehti.

Ei ole nii optimistlik kui riik

Küsimuse peale, et kui riik aktsiisitulude prognoosimisega nõnda puusse paneb ja kui laekumised peaksid tulevikus veelgi langema, siis kas tekib vajadus kulka rahastamine ümber korraldada, vastas Seppel, et tõenäoliselt pole selleks vajadust. Seda enam, et kui läinud aasta välja jätta, on alkoholiaktsiisi laekumine riigieelarvesse pigem jõudsalt kasvanud kui kahanenud. See on tähendanud kulka eelarvele pigem väikest tõusu.

Kerge ninanips prognoose koostavale rahandusministeeriumile siiski anti. Kuigi ministeeriumi ametnikud ootavad sel aastal viina- ja õllemaksudelt ulmeliseks peetavat 340 miljonit eurot, siis kulka inimesed nii optimistlikud ei ole. «Küsite, kas oleme mures,» vastas Seppel, «otseselt mures ei ole, aga oleme oma eelarve koostamisel pigem konservatiivsed.»

Seda, kes ja kui palju kultuurkapitalilt möödunud aasta raha sai, saab vaadata kulka kodulehelt eraldiste alt. Kulka ja tema sihtkapitali kaudu toetatakse kirjandust, helikunsti, kujutav- ja rakenduskunsti, arhitektuuri, näitekunsti, audiovisuaalset kunsti, rahvakultuuri ja kehakultuuri. Toetusi saab taotleda neli korda aastas. 

Tagasi üles