Est-Fori mehed RMK-ga sõlmitava lepingu pikaajalisusest: selline leping on varem ka Estonian Celliga sõlmitud (2)
31. jaanuar 2018, 15:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/31/7531045t1h2748.jpg)
Eestisse miljardilist tselluloositehast rajavad ärimehed Aadu Polli ja Margus Kohava ütlevad meediale saadetud infokirjas, et 15 aastaks sõlmitavas lepingus RMK-ga ei ole midagi ebatavalist. Sarnane näide on olemas ka RMK koostööst Estonian Celliga.
Est-For Invest nime all miljardilist tselluloositehast Eestisse plaanivad ärimehed on asunud valmistama ette kavatsuste protokolli RMK-ga. Selle eesmärk on sõnastada ühishuvid, mis oleks võimaliku pikaaegse tarnelepingu sõlmimise aluseks.
Tarnelepingu kohaselt saaks RMK alates 2022. aasta suvest 15-aastase perioodi jooksul tarnida puidurafineerimistehasele iga-aastaselt ligi 500 000 kuupmeetrit kase-, kuuse- ja männipaberipuitu.
See moodustab umbes 50 protsenti RMK aastasest nimetatud paberipuidu sortimentide mahust ning 14 protsenti kogu RMK poolt aastas müüdavast metsamaterjalist.
RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul soovib RMK jõuda kavatsuste protokolli sõlmimiseni, sest kavandatav puidurafineerimistehas võimaldaks praegu valdavalt eksporditavat paberipuitu väärindada Eestis.
«Täna müüb RMK 86 protsenti kasepaberipuidust, 55 protsenti kuusepaberipuidust ja 61 protsenti männipaberipuidust ekspordiks. Kui see jääks Eestisse, võidaksid kõik. Pikaajaline tarneleping Eestis tegutseva tööstusega tagaks metsaomanikele kõrgema hinna, stabiilse puiduturu ja hinnakõikumisi esineks vähem,» ütles ta.
Varasem praktika olemas
Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul on pikaaegsed lepingud kapitalimahukate tööstusettevõtete puhul tavapärased.
«Kavatsuste protokolli ega ka tulevase võimaliku tarnelepingu sõlmimine ei eelda õigusaktide, tavapäraste protseduuride või RMK strateegiate muutmist. Ainsaks erinevuseks oleks tõik, et viieaastase kestvuslepingu asemel sõlmitaks 15-aastane kestvusleping, mis on samuti kooskõlas Eestis kehtivate õigusaktidega,» rääkis ta.
Varasemalt on RMK sõlminud 15-aastase tarnelepingu Estonian Cell AS-iga haavapuidu kohalikuks väärindamiseks. Haavapuitmassi tehase rajamisega sai RMK kodumaise ostja ja väärindaja seni eksporditud väheväärtuslikule puidule.
Metsaomanik teeniks rohkem
Puidurafineerimistehase ehituse korral lisanduks turule kohalik stabiilse toormevajadusega puitu väärindav ettevõte. «Tõenäoliselt hakkaks paberipuit tulevikus maksma mõnevõrra rohkem kui täna. Nii teeniks RMK samade koguste müümise juures rohkem tulu,» rääkis Kohava.
Planeeritava tehase ümarpuidu vajadusest võiks kasepaberipuit moodustada umbes poole. «Seni on Eesti metsaomaniku jaoks kaasikutest tulu teenimine olnud probleemiks, kuna pole olnud stabiilset nõudlust kasepaberipuidule,» lisas Kohava.
Puiduturustussstrateegia kohaselt müüb RMK kogu metsamaterjali aastamahust 85 protsenti kestvuslepingute alusel kokkuleppehinnaga ja 15 protsenti teisi müügiviise kasutades.
Kui läbirääkimised kavatsuste protokolli sõlmimise osas õnnestuvad, avaldab RMK paberipuidu 15 aasta pikkuse kestvuslepingu sõlmimise müügiteate 2019. aastal.