SUUR GRAAFIK Peekonist elektrividinateni: Eesti eksport 100 aasta jooksul

Suitsuliha

FOTO: Margus Ansu

Täpsemat statistikat hakati Eestis tegema 1920-aastatel.  Eestist eksporditi eelmise sajandi alguses palju põllumajandussaadusi, kuid tooni andsid ka vineer ja tekstiil.

Eestist viidi mullu statistikaameti andmetel enim välja elektriseadmeid, nende osatähtsus Eesti koguekspordis oli 2017. aastal 17 protsenti. Teisel ja kolmandal kohal olid puit ja puittooted (11 protsenti) ning mineraalsed tooted (10 protsenti). Ekspordi kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete (sh kütus), metalli ja metalltoodete (sh metallijäätmed) ning puidu ja puittoodete (sh saematerjal) väljaveo suurenemine. 

 

«Väliskaubanduse läbikäigusumma vähenes 1926. aastal eelmise aastaga võrreldes 138,6 miljardit marka ehk 0,7 protsenti. Kuigi vähenemine üsna väike, on see siiski tunnuseks, et väliskaubanduses eelmisile aastaile omased kahe-kolme miljardilised tõusud on möödumas, siseturg omab stabiilse ilme rahaväärtuse kui ka mahu suhtes; samuti ka tööstusliku toodangu suuremaks tõusuks pole näha mõjuvaid tegureid. Tõusu võimalused on soodsamad põllumajandussaaduste rühmal,» kirjutas J.Janusson ekspordinumbreid kommenteerides 1926. aasta Statistika Kuukirjas.

Nõukogude okupatsiooni ajal peeti küll usinalt arvet selle üle kui palju oli kaubanduses töötajaid, või kui palju miskit toodeti. Selle kohta aga, kui palju Eestist kaupa välja veeti, ei teadnud midagi ei statistikaamet ega toonased statistikaväljaanded Rahvusraamatukogus.

 
 

Eestisse imporditi eelmisel aastal statistikaameti andmetel kõige rohkem samuti elektriseadmeid – osatähtsus Eesti koguimpordis oli 15 protsenti. Järgnesid transpordivahendid (13 protsenti), põllumajandussaadused ja toidukaubad, mehaanilised masinad ning mineraalsed tooted (nende osatähtsus 10 protsenti). Aastaga suurenes enim transpordivahendite (sh laevad, sõiduautod) ja mineraalsete toodete (sh kütused) sissevedu. Samal ajal vähenes elektriseadmete sissevedu.

Tagasi üles