E-sigarettide müüja kurdab järsu hinnatõusu üle
Täiendatud kell 14.34!

Juulist jõustub nõue, et e-sigarettide vedelik ei või sisaldada maitse- ega lõhnaaineid, välja arvatud tubaka maitse ja lõhn

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Detsembri lõpunädalatel võeti vastu tubakaseaduse muudatused, mida e-sigarettide müüja Nicorex Baltic OÜ juhatuse liige Sven Kotke sõnul tehti kiirkorras ja mõjutab märkimisväärselt nii e-sigarettide tarbijaid kui ka vahendajaid. 

Aasta algusest rakendunud suuremast aktsiisist oodatav lisatulu läheb Eesti asemel hoopis Läti riigikassase, samuti on oht sala- ja piirikaubanduse suuremale levikule lähiaastatel, leiab Kotke. 

«Hinnatõus on märkimisväärne, näiteks odavamate vedelike hinnad tõusevad kuni 120 protsenti, baasainete hinnatõus võib aga olla kuni kümnekordne,» rääkis ta. Kotke sõnul rakendusid selle aasta Eestis varasemast kõrgemad aktsiisimäärad tubakatoodetele, sh alternatiivsetele tubakatoodetele ehk e-sigarettidele, mis oluliselt kergitavad lõpptarbija jaoks hinda.

«Aktsiis küll täidab riigikassat, kuid kui see on kaks korda suurem kui näiteks naaberriigis Lätis, avaldab see olulist mõju piirikaubandusele ning kokkuvõttes jääb Eesti loodetud aktsiisitulust ilma,» sõnas Eesti üks suuremaid e-sigarettide edasimüüjaid.

E-sigarettide turumaht on hinnanguliselt 10 miljonit eurot, millest pea kolmandik ehk suurusjärgus 3 miljonit moodustab salaturg. Kotke sõnul tuleks salakaubanduse väljajuurimisega tegeleda riiklikul tasandil.

«Kõik kehtestatavad regulatsioonid viitavad aga sellele, et lähiaastatel on oodata salaturu mahu olulist suurenemist,» ütles e-sigarettide maaletooja.

Ta lisas, et nii e-sigarettide kui nende vedelike interneti teel müümise keelustamine toetab samuti just piiri- ja salakaubandust.

Lisaks kaob keskustest väljaspool praktiliselt võimalus e-sigaretti osta. «Kui samal ajal on tavalised, teaduslikult tõendatult kahjulikud tubakasigaretid mugavalt kättesaadavad pea igas müügikohas: kauplustes, kohvikutes, bensiinijaamades, siis kuidas kõnealune seadusemuudatus rahvatervise edendamisele kaasa aitab?» küsis Kotke.

Ka märkis ta, et kui jaanuarist rakendunud tubakaaktsiis mõjutab oluliselt e-sigarettide hinda lõpptarbijale, siis riigikogu poolt detsembris vastu võetud tubakaseaduse muudatused seavad olulised piirangud tubakatoodete, sh alternatiivsete tubakatoodete ehk e-sigarettide müügile ja tarbimisele.

Näiteks keelatakse 2019. aasta juulikuust e-sigarettide vedelike maitsed ning e-sigarettide suitsetamine ei ole avalikes kohtades lubatud sarnaselt tubaka suitsemisele. Seadusemuudatuse vastu andis allkirja 5000 Eesti elanikku, kes on e-sigaretis leidnud parema alternatiivi tubakale.

KOMMENTAAR

Ingmar Kurg: Eesti riik pani e-sigareti kasutajad vene ruletti mängima

Jaanuaris kehtima hakanud aktsiisi tulemusena on e-sigarettide ja e-vedelike hind märgatavalt kasvamas ning kasutajad on otsimas odavamaid alternatiive iseseisvast e-vedeliku segamisest, mustalt turult ja piiri tagant. Nii on e-sigareti kasutajad sunnitud eelmisel aastal vastu võetud seaduste tõttu oma tervisega vene ruletti mängima.

E-sigareti kasutajad on valiku ees, kas osta aktsiisi tõttu kalleid tooteid e-sigareti poest või sarnaseid tooteid aktsiisivabalt kõrvalasuvast kauplusest. Hinnavahe võib olla lausa mitmekümne kordne tavalise kaupluse kasuks. Samas ei saa tarbija mitte mingil moel olla kindel, et tavalisest kauplusest ostetud odavad komponendid sobivad e-vedelike segamiseks.

Euroopa on ainuke regioon maailmas, kus e-sigarettide valdkond on reguleeritud ja e-vedelikele kehtib kohustuslik laboratoorne testimine, et kaitsta tarbijaid. Möödunud aasta otsustega on Eesti teinud kõik võimaliku, et muuta kohustuslik kontrollimine mõttetuks.

Kuigi seadusemuudatusi arutades väideti täie enesekindlusega, et osapoolte ettepanekutega arvestati, siis reaalselt ei tehtud eelnõus ühtegi muudatust. Sektoris tegutsevate ettevõtjate ja tarbijate esindajate kaasamisest tehti koalitsiooni poolt näitemäng. Samuti ei pidanud otsustajad oluliseks ligi 5000 e-sigareti tarbija allkirja rahvaalgatusel, mis juhtis tähelepanu seaduseelnõu kitsaskohtadele.

Sõnades on riigi eesmärk vähendada suitsetajate arvu ja kaitsta rahvatervist, aga viimased otsused näitavad hoopis vastupidist. Selgelt on soosingus suur tubakatööstus ja riik ei soovigi elanike tubakasuitsu tarbimist vähendada.

Tagasi üles