Liive suhtekorraldusäri liigub juba rekordkursil

Vasakult: Callisto osanikud Merlis Nõgene, Sandor Liive ja endine peaminister Taavi Rõivas Foto: Egert Kamenik

Eesti Energia endise kommunikatsioonijuhi Merlis Nõgese 2015. aastal asutatud suhtekorraldusfirma, kus on 25-protsendiline osalus ka endisel Eesti Energia juhil Sandor Liivel, on vähem kui kolme aastaga jõudnud turu rekordkäibe tasemeni.

Vähem kui kolm aastat tegutsenud Callisto Group OÜ müügikäive oli mullu 939 764 eurot, selgub 2015. aasta veebruaris asutatud ettevõtte värskelt avaldatud 2017. aasta majandusaruandest. Suurem osa ehk 937 262 eurot tuli Eesti turult, kuid väike osa ehk 2502 eurot ka Lätist. 

Ühtlasi on see ettevõtte enda jaoks juba rohkem kui kaks korda parem tulemus, kui tehti aasta varem, 2016. aastal, kui Callisto Group lõpetas aasta 440 995-eurose müügituluga. Ka tähendab see, et endiste Eesti Energia töötajate suhtekorraldusäri on üks neist, kes on jõudnud üsna lähedale maagilisele miljonilisele aastakäibele.

Seni on sellele ligilähedased tulemused olnud ette näidata Meelis Kubitsa suhtekorraldusfirmal Corpore, mille aastakäive küündis 2015. aastal 933 461 euroni ja 2014. aastal 932 147 euroni ning Ott Lumi ja Andreas Kaju Meta Advisoryl, mille müügitulu 2016. aastal oli 845 570 eurot.

Kuigi 2017. aasta osas on Callisto seni ainus PR-firma, kelle mullune majandusaruanne on esitatud, kinnitas Meta Advisory partner Andreas Kaju Postimehele, et nemad said miljonilise aastakäibe mullu kätte. Kaju sõnul küündis nende ettevõtte müügitulu 2017. aastal 1,136 miljoni euroni.

Suutnud ressursse paremini suunata

Callisto Groupi mullune müügitulu tuli ettevõtte enda kinnitusel valdavalt head kommunikatsioonitööd hindavatelt eraettevõtetelt, kuigi ettevõttel on ka mitu suuremahulist ja pikaajalist riigihankelepingut.

Callisto Groupis 55-protsendilist osalust omav Eesti Energia endine kommunikatsioonijuht Merlis Nõgene ise põhjendab head tulemust sellega, et kolm aastat tagasi alustati n-ö valmis ettevõttena, kus oli olemas kõiki kompetentse kattev meeskond. «Me ei jäänud ootama, et kui leiame kliente, siis otsime vastavat tööjõudu,» lausus Nõgene.

See tähendab, et kogu ettevõtte kasv on tulnud sisemiste ressursside arvelt. «Oleme lihtsalt järjest otsustanud, milliseid töid teha ja milliseid mitte ning vaadanud, kui kaugele on võimalik seitsme spetsialisti ressursiga jõuda,» selgitas eraettevõtlusse liikunud Nõgene.

Küll aga kinnitas ta, et kasvu hoidmine müügitulu mõttes ei ole kindlasti eesmärk omaette ja järjekordset käibe kahekordistamist nad alanud, 2018. aastal enam ei plaani.

«Majandusnäitajate mõttes oleme jõudnud sellesse tsooni, kus konkurendid on juba varem tõdenud, et Eesti turu piirid tulevad ette,» põhjendas ta. Ühtlasi ütles Nõgene, et kuigi osanike aastakoosolek oli juba ära, otsustati võtta veel aega, otsustamaks, kuidas täpselt edasi minnakse. 

Maksid ka kopsakaid dividende

«Meil on ja on olnud huvitavaid välisturgudele suunatud projekte, milliseid võiks juurde leida. Samas on selge, et ega meie põhiklientuur tuleb Eesti ettevõtete hulgast ning me püsime rahulikult koduturul ega mõtlegi ennast hingetuks kasvatada,» rääkis Callisto enamusosanik.

Ühtlasi selgub ettevõtte värskest majandusaruandest, et Callisto Group teenis mullu ka kopsaka kasumi, mis moodustab pea kolmandiku käibest, ulatudes 345 270 euroni. Veel 2015. aastal deklareeris ettevõte märksa tagasihoidlikuma, 28 063 euro suuruse kasumi. 

Vastavalt osanike 15. jaanuaril 2018 tehtud otsusele makstakse lõviosa sellest ehk 305 000 eurot välja netodividendidena. «Kui kasumit on teenitud, siis võib ju omanikel sellest ka rõõmu olla – mis ta ikka niisama kontol seisab,» põhjendas Nõgene, lisades, et seejuures võttis ettevõte eeskuju advokaadibüroodest, kus see on tavapärane praktika.

Summa jaguneb viie osaniku vahel. «Lisaks on meil veel tulemustasu süsteem, mis tähendab, et edust saavad osa kõik, kes sellesse panustavad,» märkis Nõgene, mis veel mõjutab dividenditulu jaotust.

Lisaks Nõgesele endale ja Eesti Energia eksjuhile Sandor Liivele kuuluvad osanike hulka veel ka Kaja Kilk, Margita Tuulik ja Helena Maripuu, kes kõik samuti ettevõttes töötavad.

Liive keskendub lobitööle

Kui kolm aastat tagasi tundus, et Liive, kellele kuulub ettevõttes 25-protsendiline osalus, võtab Callisto Groupis pigem passiivse partneri rolli, siis Nõgese kinnitusel on see nüüd täiesti muutunud ja Liive osaleb aktiivselt ettevõtte igapäevatöös. «Rohkem kui mina või ka ta ise kolm aastat tagasi ennustada oleks osanud.»

Nõgese sõnul on ettevõttes väga ühtehoidev meeskond, kõik töötavad ühise eesmärgi nimel. «Sandori hõivatus on suurenenud vastavalt sellele, kuidas Callistost on saanud lisaks kommunikatsioonibüroole ka valitsussuhete ettevõte,» lisas Nõgene.

Juba eelmise aasta keskpaigas kirjutas Äripäev suhtekorraldusettevõtete turuülevaadet tehes, et juba 2016. aastal tegi tolleks hetkeks alles kaks aastat tegutsenud Callisto kõige suurema palgakasvuga teisele silmad ette, kuivõrd 2015. aasta ja 2016. aasta võrdluses kasvasid keskmised tööjõukulud inimese kohta kuus enam kui kaks korda ehk üle 3800 euroni.

Callistole järgnes 2016. aasta andmete kohaselt Corpore, kus keskmised tööjõukulud inimese kohta aasta varasemaga võrreldes küll langesid, kuid jäid siiski 3079 euro tasemele kuus, ning kolmas oli Hamburg ja Partnerid, kus keskmised tööjõukulud tõusid 2015. aasta 2606 eurolt 2941 euroni kuus inimese kohta 2016. aastal.

Ootab raputust

2017. aastal on Callisto natuke tööjõukulus tagasi tõmmanud, kuid siiski jääb see viisaka 3539 euro tasemele inimese kohta kuus.

Ka ütleb Nõgene, et tegijaid tuleb turule järjest juurde. «Peale Callisto asutamist tuli ju turule veel vähemalt viis uut firmat. Ma jälgin huviga, kas ja kes neist samuti suurte hulka jõuab ja näitab, et turg ei ole kivistunud kuhugi 10-20 aasta tagusesse aega.» 

Kuigi aeg-ajalt tõstatab üks või teine suhtekorraldusfirma konsolideerumisvajaduse, on Nõgene veendunud, et suurte kliendibaaside ühendamine on huvide konfliktide tõttu põhimõtteliselt võimatu. 

«Advokaatidel on see lihtsam, sest huvidekonflikte vaadatakse juhtumipõhiselt, aga mainekujunduse ja kommunikatsiooniülesannete puhul sa oled kliendiga pokkeri keeles all-in (kõik mängu - e.k),» põhjendas ta.

KOMMENTAAR

Eesti PR-turg on kümne aastaga kahekordistunud

Agenda PR partner ja juhatuse liige Indrek Raudjalg

Indrek Raudjalg Foto: Erakogu

Eesti PR-nõustamise turu maht on viimase kümne aastaga kahekordistunud, kuid samal ajal on oluliselt kasvanud ka konkurents teenusepakkujate vahel.

Kui analüüsida maksu- ja tolliameti avalikustatud turuosaliste käibe- ja maksunumbreid, siis kujunes 2017. aastal Eesti PR-teenuste turu mahuks kokku ligikaudu 12 miljonit eurot.

Eelmise aasta viimases kvartalis tegutses Eestis üle 25 avalikult PR-nõustamisega tegeleva firma, mis andsid tööd kokku 140 inimesele. Keskmiselt töötas PR-firmas 5,4 inimest, suurimas 12 inimest. Keskmine brutopalk oli 1400 euro ringis, kuid erinevate firmade lõikes on palgakäärid päris suured.

Eesti PR-turg on ühtlustunud, sellel pole enam selget liidrit nagu varem. Suurimat käivet näitasid eelmisel aastal KPMS, Meta ja Callisto, kuid käibe vahe järgmistega on minimaalne. Esimese kuue kuni kaheksa agentuuri käibed on pigem tasemel, kus ette rebimine sõltub paari suurema projekti või kliendi lisandumisest.

PR-turu üldine maht on viimase kümne aastaga kahekordistunud. Kasv tuleneb eeskätt nõudluse kasvust: ettevõtted ja organisatsioonid näevad, et info üleküllastatuse tingimustes vajab oma sõnumite kuuldavaks tegemine varasemast strateegilisemat, põhjalikumat ja mahukamat lähenemist, sest sihtrühmade tähelepanu on killustunud.

Eelmisel aastal läks hästi valitsussuhete alase nõustamisega tegelevatel firmadel, kellele andis palju tööd uue valitsuskoalitsiooni turbulentne majanduspoliitika.

PR-turu suurim klient oli 2017. aastal tõenäoliselt EAS, kelle suhtekorralduse riigihange annab mitmele firmale olulise käibesüsti. Samas läheb EASi raha suures osas Eestist väljaspool teenuste tellimiseks ja seetõttu moonutab turgu.

Uutel agentuuridel on tiheda konkurentsi tõttu täna turule sisenemine pigem raske ja tegevuse alustamine vajab eelnevalt laia sidemetevõrku. Viimasel ajal turule lisandunud Miltton ja Agenda PR on siiski saavutanud klientide leidmisel edu ja kinnistasid mullu positsiooni PR-turu keskmiste seas.

Samas on näha, et konkurents hakkab järjest enam väiksematele, ühe-kahe töötajaga agentuuridele avaldama survet konsolideerumiseks.

Vaata graafikult lähemalt, milliseks kujunesid Eesti suhtekorraldusfirmade müügitulu ning kasumi-kahjunumbrid ajavahemikus 2014–2016.