Kunda saab 1,3 miljonit maksva biokütuse katlamaja

Adele Johanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SOOJUS:10OKT13,RAKVERE, EESTI

FOTOL : Rakveres  P?ikese t?naval avati Adven Eesti koostootmisjaam. 

am/FOTO ARVET M?GI / VIRUMAA TEATAJA
SOOJUS:10OKT13,RAKVERE, EESTI FOTOL : Rakveres P?ikese t?naval avati Adven Eesti koostootmisjaam. am/FOTO ARVET M?GI / VIRUMAA TEATAJA Foto: ARVET M

Energiaettevõte Adven Eesti allkirjastas biokütust kasutava Kunda katlamaja ehituslepingud. Ligi 1,3 miljonit eurot maksva katlamaja ehitust finantseerib umbes poole investeeringu ulatuses Keskkonnainvesteeringute Keskus Euroopa Liidu struktuurifondide rahast.

«Täna näeme selgelt, et biokütus on paljude piirkondade jaoks võimalikest valikutest parim, kuna see on kohalik eestimaine kütus, mille põletamisega kaasnev mõju keskkonnale on väike,» selgitas Adven Eesti arenduse ja investeeringute valdkonna juhi Priit Tiit.

«Kuna biokütuse hind ei sõltu muutlikust naftahinnast ja sellele ei rakendu aktsiise, on biokütusest toodetud energia tarbijatele pikaajaliselt stabiilse ja soodsa hinnaga.» Tiidu sõnul plaanib ettevõte viia lähimate aastate jooksul üle biokütusele kõik oma suuremad kaugküttepiirkonnad, kus on seni saadud soojust maagaasist - kokku ulatuvad need investeeringud 8 miljoni euroni.

Koostöös Austriast seadmeid tarniva OÜ Efipa ja üldehitaja AS Paide MEKiga plaanib Adven Eesti saada biokütusel katlamaja valmis juba käesolevaks sügiseks - selleks teostatakse esmalt projekteerimistööd ning aprillis alustatakse ehitustöödega.

Ehituse teostamiseks annab olulise panuse Euroopa Liidu struktuurfondide kaasrahastus Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. «Kuna uus katlamaja muudab soojuse tootmise Kundas efektiivsemaks ja taastuvenergial põhinevaks, saame Kundas oma soojusvõrkude uuendamiseks samuti Euroopa Liidu struktuurfondide toetusi kaasata,» selgitas Tiit.

Adven Eesti püüab viia puiduhakkel töötava katlamaja mõju väliskeskkonnale ja naabritele minimaalseks. «Selleks paigaldame katlamajja suitsugaaside puhastamiseks mõeldud nõuetele vastavad puhastusseadmed ning korraldame kütuse veo, ümberlaadimise ja ladustamise selliselt, et kütuse sattumine väliskeskkonda oleks viidud miinimumini. Samuti oleme projekteerinud lao piisavalt suureks, et küttematerjali jaguks ka nädalavahetusteks ning et nendel päevadel eraldi koormaid lattu vedama ei peaks,» tõi Tiit näiteid sellest, kuidas tootmises kohalike elanike huvidega on arvestatud.

Täna saab Kunda kaugküttevõrgust sooja 57 majapidamist. Hetkel toodetakse piirkonnas soojust maagaasist. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles