/nginx/o/2017/05/12/6652183t1h6406.jpg)
Detsembri lõpul oli Eesti riigi reservide ehk stabiliseerimisreservi varade maht turuväärtuses 412 miljonit eurot, mis aastaga kasvas 6,3 miljonit eurot.
Eesti riigi reservid veidi kosusid
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
25. jaanuar 2018, 14:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tavapäraselt paigutati reservi möödunud aastal Eesti Panga kasumieraldis, teatas rahandusministeerium.
Reservi vahenditest ligikaudu kaks kolmandikku (68,2 protsenti) on paigutatud väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ja ülejäänud 31,8 protsenti pankade võlakirjadesse ja hoiustesse.
Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa ja Belgia riigi võlakirjad, kumbagi 19,7 protsenti portfellist. Reservi mahust moodustavad võlakirjad 82,7 protsenti ning hoiused ja kontojääk 17,3 protsenti.
Reservi tulusust mõjutab negatiivne intressimäärade keskkond. 2017. aasta lõpu seisuga olid investeerimisreeglitesse sobivate võlakirjade intressimäärad negatiivsed kuni seitsmeaastase tähtajani.
Stabiliseerimisreservi vara paigutamise eesmärk on eelkõige säilitada vara väärtust, mistõttu ei paigutata stabiliseerimisreservi vahendeid riskantsetesse varadesse. Teiseks peab reservi olema võimalik vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta. Tulu teenimine on reservi vara paigutamise eesmärkidest alles kolmandal kohal.
Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 44,8 miljonit eurot. 2009. aastal võeti reservist kasutusele 224 miljonit eurot maailma majanduskriisist tulenevate riskide vähendamiseks.
Reservi saab seaduse järgi kasutada üksnes riigikogu loal üldmajanduslike riskide vähendamiseks, kriiside leevendamiseks eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muude erakorraliste olukordade lahendamiseks. Samuti võib reservi kasutada finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.